Arvamus: Ära saada täiskasvanut lapse tööd tegema!

Roger Andre. Autor: Mari-Liis Reimand

Praegu toimuvad meie riigi poliitikas kaheldavad asjad. Ministrid käituvad nagu koolipoisid ning jätavad Eesti maine positiivseks kujundamise noortele. Noored tõestasid enda oskusi PISA testiga, samal ajal, kui täiskasvanud inimesed tegelevad enese kiitlemisega, kui hästi nad kakelda oskavad ning ligimeste mahategemisega. Selle suure viha ja segaduse keskel on tore pöörata pilgud meie tublile järelkasvule, kes seda kõike pärssides edasi pingutavad. Euroopa kõrgeima tulemuse saanud noorte ees peaks meil piinlik olema.

2018. aasta uuringu kohaselt on Eesti õpilased Euroopa riikide arvestuses esikohal vahendab Delfi. PISA testidega uuritakse rahvusvaheliselt 15-aastaste õpilaste valmisolekut iseseisvaks eluks (Innove kodulehekülg, 2019). Siinkohal saab kiita meie haridussüsteemi, mis kõikidest finantsilistest raskustest hoolimata on suutnud teha tulemust. Enam ei tundu nii oluline rahaline võimekus, vaid inimeste tahe probleeme lahendada ja nende soov valdkonnaga tegeleda. Sellest oleks võimalik õppida ka teistes valdkondades, kus meil on samuti rahalised raskused. Väikeriigina ei ole meil lihtne oma süsteeme juhtida. Nende toimepanemiseks on vaja õigeid hammasrattaid – neist ei tohiks meil PISA testide tulemusi vaadates puudust tulla.

Kõrgete PISA testide tulemuste nimel ei tasu lolliks pingutada. Tuleb jälgida ka laste heaolu. Suur töömaht tekitab noorele, kasvavale organismile lisakoormust, mida ei tasu liialt kõrgele ajada. Vanemad ootavad lastelt niigi palju, nende ootusi arvesse võttes ja veel koolide endi lävendite kõrgele ajamine toob noorte ellu ohtralt stressi. Arengumaades, kus õppimine on väga au sees on ka kõrged enesetapu näitajad. Koreas tappis 2009. aastal end ligi 40 inimest päevas, vahenda Delfi. Kõrgete tulemuste jahil ei tohi noorte heaolu unustada.

Valimisea langetamine ei tundugi enam nii rumal idee. Noortele tähelepanu pööramine ja nende arvamuste arvestamine on oluline, sest nemad on meie tulevik. Meie PISA testide tulemused on kasvanud ning aeg on noortele selle eest preemiat anda. Lapsevanematel ja õpilastel on igivanaks probleemiks kodutööde rohkus, nende mahukus. “Miks peavad lapsed nii palju tööd tegema? Kas nad ei saagi noorust nautida?” – on küsimused, mis ikka ette tulevad. Nüüd näeme, et nendest kodustest töödest on ka tolku. Piitsa on kõvasti antud, aeg on präänikut mekkida. Hetkest seisu valitsuses vaadates tekib küsimus, kas PISA teste peaksid järgmisel korral tegema hoopis ministrid. Jätame riigijuhtimise noortele.

Noored peavadki paremad olema. Neile antakse edasi kogemusi ja tarkusi, millest õppida saab – mida aeg edasi, seda rohkem näiteid, mida rohkem näiteid, seda suurem võimalus neist õppida – targem inimene. Garaažist vastu vaatav uunikum võib küll esteetiliselt kena välja näha, aga uue autoga on ikka mugavam ja parem sõita – see säästab loodust ja mõtleb turvalisuse peale. Keerulisi otsuseid võiksid langetada noored, kellele saavad vanemad inimesed nõu anda. Äkki sellisel juhul pole vaja iga aasta sõiduteid remontida, vaid tehakse asi üks kord nii ära, et see ka kestaks. Mõttetu on tegeleda uuesti ümberremontimisega, mis iga aasta kellelegi taskusse raha puistab. Teeme korralikult ära ja saab edasi liikuda.

Järelmaksuga pole mõtet riiki soetada – välja tuleb osta. Ajuvaba on valitseda nii, et vaadatakse ikka mineviku poole, küll siis olid head ajad – vastuvoolu ei ole ka mõtet ujuda. Tuleb teada seda, kuhu me oleme jõudnud ja kuidas, ning hoida pilku tulevikul – meie noortel.