Väikestel galaktikatel võis olla oluline roll universumi evolutsioonis

Foto: Guillermo Ferla, Unsplash.

Foto on illustratiivne.

Minnesota Ülikooli astrofüüsikute juhitud uus uuring näitas, et väikestest galaktikatest kiiranud valgus võis mängida võrtmerolli universumi varases arengus, andes uue ülevaate igipõlisest küsimusest, kuidas universum taasioniseerus.

Technology Org'i vahendatud uudises toodi välja, et kui pärast Suurt Pauku oli universum ioniseeritud olekus ehk sarnanes struktuurilt gaasile, siis universumi laienedes ning jahtudes muutus see neutraalseks ning moodustusid aatomipilved. Ometi on teadlased avastanud, et universum on taas ionideerunud ning selle põhjustajaks arvataksegi olevat supernoovasid ning hääbuvaid tähti.

Minnesota Ülikooli astrofüüsikutel õnnestus Gemini teleskoobist talletatud andmete abil esimest korda üldse pealt näha "ära puhutud" olekus galaktikat, mis tähendab, et vesinikupilved hajusid ning valgusenergia sai seetõttu pilve tagant "põgeneda". Teadlaste arvates võivadki galaktikate "ära puhutud" oleku tekitada just õhku lennanud supernoovad ja surevad tähed.

Uuringu eestvedaja Nathan Eggen selgitas, et tähtede moodustamist võib mõtestada kui õhupalli täis puhumist. Ta lisas aga, et kui tähe moodustamine on intensiivsem, siis see n-ö õhupall võib puruneda ning seeläbi paiskuks energia ja väikesed tähed üle galaktika laiali.

Väikesed galaktikad, nagu näiteks Pox 186, mis uuringu läbiviijate sõnul on nõnda pisike et mahuks ära ka Linnuteele, võivadki olla nii kompaktsed, et säärane "ära puhumine" üldse võimalik saaks olla.

Uuringu ulemused tõestasidki, et galaktikate "ära puhumine on võimalik" ning et seeläbi sai võimalikuks ka universumi reioniseerumine.

Eggan lausus, et teaduses on palju olukordi, kus saab vaid oletustele tugineda ning seetõttu on selline visuaalne avastus ja tõestus väga oluline saavutus.

"Kui see üks stsenaarium oli võimalik, siis tähendab see seda, et minevikus on leidunud veel galaktikaid, mis on eksisteerinud ära puhutud olekus," lisas ta.