Väetisetootjaid ja põllumehed, leiavad, et ehkki hinnatõus mõjutab põllumajandust pigem negatiivselt, on see endaga kaasa toonud ka mõningaid positiivseid mõjusid, mis puudutavad eelkõige muldade tervist ja põllumeeste mõtteviisi muutust.
Linas Agro tegevjuht Mihkel Hang rääkis, et kuigi väetise hinnatõus paneb põllumehed keerulise olukorra, on sellel ka loodust säästev mõju. Tema sõnul innustab kallis väetis põllumehi investeerima ja panustama muldade tervisesse. Ta ütles, et põllumehed vaatavad hoolikamalt, kuhu nad mingi kindla koostisega väetist panevad. “Toode on kallis, mistõttu ei loobi põllumehed väetist suvaliselt, nagu nad võib-olla varem tegid,” lisas ta.
Hangi sõnul on oluline, et viljakasvatajad kannaksid hoolt oma mulla eest, sest see ei mõjuta mitte ainult viljasaaki, vaid ka üldist elurikkust. “Samuti meie toidulauda ja tervet ühiskonda laiemalt,” ütles ta.
Baltic Agro väetiste tootejuht Mihkel Salum sõnas, et pigem on hinnatõus sundinud põllumehi teistmoodi käituma. Samas tõdes ta, et teadlikum väetise kasutamine ja põhjalikumate analüüside tegemine on siiski positiivse mõjuga. “Tegelikult on see ainuke positiivne aspekt, üldplaanis on see hinnatõus elu ikkagi oluliselt raskemaks teinud,” ütles ta.
Teisalt rääkis Salum, et põllumeeste elu teeb kergemaks tehnoloogia areng, millel pole otsest seost hinnatõusuga. “Eraldi küsimus on, et kas kalli väetise kõrvalt jõuab põllumees neid seadeid soetada,” nentis ta.
Vändra AS juhatuse esimees ja agronoom Margus Lepp nõustub Hangi öelduga, lisades, et Eestis pole üleväetamist olnud üle kümne aasta. Lepa sõnul on suurematel põllumeestel erinevad tehnoloogiad ja seadmed, mis mõõdavad toitainete sisaldust mullas, vältimaks liigset väetamist. “Kindlasti on need teadmised kasuks ka nüüd, sest nii on väetamise optimeerimine oluliselt lihtsam,” lisas ta.
Margus Lepp ütles, et vedanud on eelkõige neil, kes tegid investeeringud tehnoloogiasse enne hinnatõusu. “Paremas seisus on ka suurtootjad, sest nendel reeglina on kõige uuem tehnoloogia ja ressurss osta väetist ette,” ütles ta.
Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu tõdes, et pole väetise hindadega kursis, ent kinnitas väetamise mõju mulla tervisele. Vähese väetamise tagajärjel ei suuda muld taimedele pakkuda piisavalt toitaineid. Üleväetamise korral reostub pigem põhjavesi kui muld ise. Penu sõnul on praegu Eesti muldadega hästi. “Võtame iga päev proove ja anname põllumeestele teada, kas ja kui palju üldse väetada on vaja,” lisas ta.
Margus Lepp toob välja, et teema ei ole oluline ainult põllumeestele, vaid ka tarbijatele. “Tarbija peab aru saama, et põllumees ei saa üle toota, kuid kahjuks ei taheta põllumeest mõista,” ütles ta.
Mihkel Hangi sõnul on aga positiivseim aspekt põllumeeste mõtteviisi muutmine. “See, kui õpitakse väetamise optimeerimist, on ainult kasulik, sest liigume niikuinii jätkusuutlikuma põllumajanduse poole,” ütles ta. Hang sõnas, et hinnatõusust võiks tegelikult iga sektor midagi olulist õppida.
Enne Ukraina sõda oli väetiste hind ligi 300 eurot tonni kohta, kuid 2022. aastal peale sõja algust kuni eelmise aasta lõpuni oli väetise hinnatipp üle 1000 euro tonni kohta. Tänaseks on hind stabiliseerunud ehk tonni hinnaks on ligi 350 eurot.