Vesinikuorg – võimalus avastada Eesti taastuvenergia potentsiaali

Eesti Vesinikuoru väärtusahelate kaart. Allikas/autor: vesinikuorg.ee

Kaks aastat tagasi tegi Eesti Vesinikuühing otsuse käivitada üle-Eestiline ja maailma esimene vesinikuorg, et olla 2030. aastaks 100% taastuvenergiaga riik ning saavutada energiajulgeolek ja majanduskasv.

Puust ja punaseks – vesinikuoru mõiste

Eesti Vesinikuorg toimib koostöös avaliku ja erasektori vahel. Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teaduri Ove Olli sõnul on Eesti vesinikuorg erand, sest see oleks maailma esimene üle-riigiline vesiniku väärtusahel, mis koosneb tootmisest, tarbimisest ja salvestamisest. Transpordiks saaks kasutuda vesinikku ning kiirendada heitevaba veonduse levikut. Energeetikas saab vesinikku kasutada energia salvestamiseks ning tööstuses kasutada vesinikku keemiatööstuses ja e-kütuste tootmisel.

Tartu Ülikooli teaduri Ove Olli sõnul on oluline kaasata ka omavalitsusi, et täita üle-riigilise vesiniku väärtusahela loomist. Selle kuu alguses ühines Tartu linn Eesti Vesinikuoru juhtrühmaga. ,,Linna jaoks on oluline, et Vesinikuoru liikmeid ühendab ambitsioon praegusel keerulisel ajal tagada võimalikult kiire ja majanduslikult mõistlik energiasõltumatus,’’ ütles Tartu abilinnapea Raimond Tamm, ,,investeerimine rohevesiniku väärtusahelasse soodustab ka piirkondlikku ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist.’

Eesti Vesinikuühinguga on ühinenud 30 kohalikku ja rahvusvahelist asutust. Nende põhiline eesmärk on asendada fossiilset bensiini ja diislit rohelise vesinikuga, mida saab igal pool toota – maal, merel ja õhus. Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu rahvusvaheliste projektide juhi Marek Alliksoo sõnul on Vesinikuorg Eesti energiajulgeoleku saavutamise võtmesõna.

Alliksoo sõnul on Venemaa agressioon Ukraina vastu ka üks indikaatoritest, miks Eesti hakkas tõsisemalt võtma energiasõltumatuse saavutamist. Alliksoo toob näitena välja eelmise aasta kohtumise Ukraina energeetika ministeeriumiga Brüsselis,, kuhu ukrainlased võtsid kaasa tüki venelaste raketist. ,,See oli üks tuhandetest, millega Venemaa sihtis Ukraina energia taristut ning jättis talvel 5.5 miljonit inimest külma ja pimedasse,’’ ütles Alliksoo, ,,Nende plaan on nüüd üles ehitada riik hajutatud rohe-energeetika ,kasutades vesinikku just salvestuseks ja suunates seda nii energia, transpordi kui tööstuse rohelisemaks tegemiseks, mis on ka Eestile õppetunniks.’’

Eesti energiapotentsiaal

Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teaduri Ove Olli sõnul Eesti ei kasuta ära oma taastuvenergia tootmise potentsiaali ning viimased kümme aastat on olnud tuuleparkide paigalseis. Eestis on kõige parem toota tuuleenergiat avamerel. Olli sõnul on Eesti võimeline tuuleenergia abil tootma kuni seitse gigavatti elektroenergiat ning muuta selle kasumlikuks salvestamise teel.

Alliksoo sõnul ei ole võimalik saavutada 100% roheenergiat ainult päikese- ja tuuleparkidega. ,,Taastuvelekter on pulseeruv, tuule tugevus kõigub, päike läheb pilve taha või on öö või on talv,’’ ütles Alliksoo, ,,Tädi Maali lahendus oleks salvestada headel tootmise tundidel päikese vesinikuks, mida saab talvel ise kasutada või müüa sinna, kuhu kaabel ei ulatu.’’ Lisaks ütles Alliksoo, et Eesti elektrivõrk ei ole võimeline võtma vastu kogu taastuvenergiat. Samuti seda on keeruline müüa riikidele, nagu näiteks Saksamaa, mis vajab elektrit, aga Eesti elektrikaablid sinna ei ulatu. Alliksoo sõnul on see Eesti Vesinikuorule väljakutse, kuidas taastuvenergia vesinikuks muuta ja seda edasi eksportida.

Järgmisel nädalal toimub kolmandat korda Eesti Vesinikupäevad, kus tutvustatase erinevate ettevõtete esimesi samme vesiniku väärtusahelas. Sõna võtab ka Kadri Simson, kes on Euroopa Komsijoni energeetikavolinik.

Autor: Birgit Anette Bibikov