Ukraina sõjakorrespondentide kutsumus toob neid korduvalt rindele tagasi

Ukraina sõjakorrespondendid on motiveeritud sõda kajastama ning rindele naasmises mängivad rolli nii missioonitunne kui varasemad kogemused.

Eesti Rahvusringhäälingu operaator Kristjan Svirgsden on kokku käinud viit sõjalist konflikti kajastamas. Pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas on Svirgsden pea iga kuu rindel käinud. Svirgsdeni motivatsioon Ukraina sõda kajastada on jäänud samaks ka pärast korduvat rindel käimist. „Minu arust on see kõikidest nendest konfliktidest, kus ma käinud olen, kõige mustvalgem ehk hea vs. paha. Riigisisestes konfliktides, näiteks Aafrikas, on kummalgi poolel oma argumendid, ei ole sellist poole valimise tunnet. Siin on aga nii, et sa näed, et ühed teevad teistele liiga,“ ütles ta. „See on väikseim panus, mis ma saan teha, et näidata toimuvat maailmale,“ rääkis Svirgsden.

Järva Teataja fotograaf Dmitri Kotjuh on käinud viis korda Ukrainas täiemahulist sõda kajastamas. Ta oli juba paar päeva enne sõja algust Ukrainas. „Sõda tuli ise minu juurde. Sa võid selle eest joosta, aga saatus või miski pani asjad nii paika, et olin ainuke Eesti fotograaf, kes sõja alguspäeval Ukrainas oli,“ sõnas Kotjuh.

Kuna Kotjuhil on Ukrainas juured ja sugulased, tunneb ta ennast ukrainlasena. „Kui sattusin sinna tööd tegema, siis ma ei põgene sealt. Oleksin ma Eestis, oleks mul ka raske siin istuda ja seda pealt vaadata,“ rääkis Kotjuh. Kotjuh otsustas Ukrainasse mitu korda tagasi minna, et sõda kajastada. „Kui olime Harkivi oblastis, tabas rakett maja, kus oli 11-aastane laps. Lapse isa kutsus meid matuseid kajastama, et näitaksime maailmale, mis Ukrainas toimub, ja et see pole normaalne, kui vanemad matavad oma lapsi,“ lausus ta.

Postimehe Eesti uudiste toimetuse juhataja Georgi Beltadze oli esimene, kes andis Kotjuhile ja temaga kaasas olnud reporterile telefonitsi teada, et sõda algas. „Väike kramp oli, et saaks loo sõja puhkemisest kiiruga välja, aga tähtis oli minu silmis see, et saaks kõik süsteemid kohe jooksma ja korrespondendid saaksid võimalusel turvalisse kohta,“ sõnas Beltadze.

Beltadze sõnul soovisid Kotjuh ja temaga kaasas olnud ajakirjanik sõja puhkedes Ukrainasse jääda, tegutsedes seal umbes kuu aega. „Eks see pikkus mõjutas neid ka, ühel hetkel oli näha, et nad olid väsinud. Võib-olla oli seal teatud sorti närvilisus ka, aga niipea kui sai selgeks, et Kiiev ei lange ja sõda saab olema pikk, tekkis selline normaliseerumine,“ ütles Beltadze. Ta lisas, et korrespondentidele pakutakse Postimehes soovi korral psühholoogilist abi.

Anna Sarapuu