Ukraina ja Eesti televisioon alahindavad Tšornobõli võimalikku ohtu Vene-Ukraina sõjas

Nii Ukraina kui Eesti elanikud ütlevad, et Tšornobõli rollist sõjas on liiga vähe räägitud, arvestades ohtu, mida tuumajaam endast nii Ukrainale kui ka Euroopale kujutada võib.

Kesk-Ukrainas Novomirgorodis elava Elena Bosa sõnul ei kajasta Ukraina meedia praegu üldse Tšornobõliga seonduvat. Bosa hinnangul ei taju riik reaalset ohtu, et Venemaa võib tuumajaama taas sihikule võtta. 1986. aastal toimunud tuumakatastroof Tšornobõlis, mis saastas suured maa-alad üle Euroopa, on Bosal ja ta perel endiselt meeles. Ta lisas, et kui peaks juhtuma taoline õnnetus, siis ta ei oskaks kuidagi toimida. Tema sõnutsi on puudu piisav meediakajastus potentsiaalse katastroofi ohust ning konkreetsed juhised ohuolukorraks.

Tulihingeline ukrainlaste toetaja ja Bosa peretuttav Ranno Rannula jälgib peale Bosa poja rindel hukkumist Ukrainas toimuvat eriti tähelepanelikult. Rannula sõnutsi on ka Eesti meediakajastus Tšornobõlist liiga vähene. Rannula tõdes, et sõja algusaegadel oli tuumajaamast rohkem juttu. Ta mõistab, et praegu on sõjakolle mujal, ent oht tuumakatastroofiks on endiselt reaalne ja mitte ainult Ukrainale, vaid laiemalt kogu Euroopale.

Rindeoperaator Kristjan Svirgsden kinnitas, et keegi ei räägi Ukrainas enam Tšornobõlist. Ta rääkis, et sõja algusaegadel kardeti Tšornobõli rohkem, sest siis oli tuumajaam Vene vägede valduses. Svirgsden täpsustas, et sel ajal olid Tsornobõli apteegid jooditablettidest tühjaks ostetud.

Svirgsden sõnas, et kuna reaktor on betooniga kaetud, siis otsest ohtu tuumajaam ei kujuta. Ta lisas, et Tšornobõl oleks hea variant venelaste vastu pettemanöövri tegemiseks, et vaenlaste tähelepanu ja jõudusid pealöögi suunast kõrvale juhtida.

Svirgsdeni hinnangul kujutab praegu suuremat ohtu Zaporižžja tuumajaam. Ta sõnas, et kuna tegu on aktiivse tuumajaamaga, mis on praegu agressorriigi sõjaväelaste kontrolli all, võib sealt kõike oodata. Svirgsdeni sõnutsi ei puuduta oht ainult Ukrainat, vaid õnnetuse korral oleks tegemist üleeuroopalise katastroofiga.

Tuumaenergeetik Kaspar Kööp ütles aasta tagasi Eesti Rahvusringhäälingule antud intervjuus, et on raske näha mingit praktilist kasu Vene vägedele tuumajaamade kahjustamisest. Kööp lisas, et arvestades Venemaa vägede senist taktikat, siis päris lõpuni ei saa välistada ka tahtlikku rünnakut, kuid tuumaõnnetuse sihilik korraldamine ei haakuks eriti Putini vene rahva päästmise retoorikaga.

Cassandra Piirioja