Türgi valimiste tulemused võib paika panna uue välispoliitika suuna

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan (vasakul) ja Venemaa president Vladimir Putin. Allikas: Russian Presidential Executive Office/Wikimedia Commons

Pühapäeval toimuvad Türgis presidendivalimised, mis on märgilise tähtsusega, kirjutab väljaanne Politico. Praegune president Recep Tayyip Erdoğan on võimul olnud 20 aastat ning praegu võitleb Türgi kõrgete hindade, toimetuleku ja laastavate maavärinate tagajärgedega.

Rahva elu tohutult mõjutavad faktorid võivad Erdoğani võimult kukutada. Presidendiks kandideerib peale Erdoğani veel Kemal Kılıçdaroğlu, hüüdnimega "Türgi Gandhi".

Kılıçdaroğlu lubab Türgi rahvale vabadust ja demokraatiat, mida praeguse presidendi võimu ajal pole olnud, ning minna üle ühemehevalitsuselt meeskonnatööle. Kılıçdaroğlu tiim on lubanud praeguse presidendi kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtusse, et näidata maailmale nende demokraatia tagasitulekut. Praeguste küsitluste järgi on Kılıçdaroğlu Erdoğanist ees, kuid seis on äärmiselt tasavägine – vastavalt 49% ja 51%.

Valimiste üks peamisi välispoliitilisi teemasid on Euroopa Liidu ja Türgi ühinemise läbirääkimised. Kuna Türgi on demokraatias tagasisamme teinud, siis läbirääkimised on seepärast seisma jäänud. Türgi jaoks oleks aga oluline Euroopa Liiduga ühineda, et majandust edendada. Siiski leiab Politico tellitud riskianalüüs, et Türgi Lääne-vastasus muudab läbirääkimistega uuesti alustamise keeruliseks.

Türgi on suur meeleavaldaja ka NATOs, kes andis peale pikka aega Soomele rohelise tule organisatsiooniga liitumiseks. Järgmisena võetakse ette Rootsi liitumistaotlus, kuid ka sellega on Türgil probleeme. Rootsi liitumine NATOga on aga oluline Läänemere äärsete riikide –Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Taani – julgeolekus.

President Erdoğan ei saa praegu ka USAga eriti sõbralikult läbi ning peab ennast Venemaa ja Ukraina vahendajana. Vahendaja roll paneb aga riigid segadusse, mis Türgi käitumise eesmärk siiski on.

Autor: Stiine Reintam