Tartu kalmistutel liiklevad autod ja poekärud

Kalmistutel on juba aastakümneid piire kombatud. Tänapäeval levinud hauaplatsil grillimised, autojuhtide autodega huligaanitsemised ja asotsiaalidega poekäruga sõitmised panevad siiski imestama.

Tartu kalmistutel on autojuhtidele kindlustatud ligipääs selleks eraldatud teelõigl. Siiski on pühas puhkekohas oskamatute juhtidega paksu pahandust. Tartu kalmistute üldhalduri Aire Jagusoni sõnul lõhuvad huligaanidest autojuhid haudade piirdeid ja sambaid. Ta lisab, et paljudel kalmistutel on autosõidu võimalust juba piiratud ning sama saatus ootab ilmselt ees ka näiteks Raadi surnuaeda. Praegu peab Raadi ja Pauluse kalmistu sisesel teel sõitmiseks luba küsima, lisaks tuleb esitada ka sõidu põhjus ja numbrimärk. Sõiduvahendi kasutamise eesmärgi põhjuseks sobib liikumispiiranguga isiku ligipääsu tagamine või raske raske eseme hauale transportimine. Puiestee ja Rahumäe kalmistu autoga ligipääsemiseks võimalust ei paku.

Oskamatutele autojuhtidele pakuvad surnuaia murepilvedes seltsi ka seal vaba aega veeta armastavad noored ja kodutud. Maia Luide, kes Pauluse surnuaiale lähedal elab, on nende vägitegusid kohanud Pauluse kalmistul. Tema sõnul on asjalood paranenud, aga minevikus nähtud lood nii jälgad, et neist ei julge rääkidagi: ta on kohanud prühigastist toitu söövaid kui ka hauaplatsil grillivaid inimesi. Asotsiaalidele on Luide kogemusel seltsi pakkunud ka noored: “Ükskord mängisid nad [koolinoored - toim.] Pauluse surnuaias vastu mälestusmärki palli.” Luide arvates võib säärase käitumise põhjuseks olla tasapisi hääbuv kalmistukultuur. “Eks surnuaias käiakse nii vähe kui võimalik ja nõnda palju kui vaja,” nentis ta.

Kalmistute haldur Aire Jaguson on asotsiaalide külastustega harjunud: neid nähakse seal alkoholijoobes üksteist mööda maad vedamas ja poekärudega ringi sõitmas. Jagusoni sõnul ei paista murel muud lahendust olevat kui segajatega tegelemine politseile jätta.

Juhtumeid on juhtunud ka 90ndate alguses. Sarnane kogemus Maia Luidega on Valdeko Vaheril, kes ülikooli ajal Raadi kalmistu kõrval elas. Tollal, 90ndate alguses nägi ja kuulis ta igapäevaselt surnuaiast läbi kõndides palju imetabast. Kord ajas ta kabelist ära seal aega veetnud joogise seltskonna, teinekord kuulis pimedas surnuaias kõhedat naeru, millele järgnes laste sosin.

Politsei- ja Piirivalve Tartu pressiesindaja Ragne Keiski sõnul on surnuaias rahu rikkumistest teateid nendeni tõesti jõudnud. Korravalvurid saavad enamasti asjaosalised sõnalise noomitusega kalmistult minema. Hullemal juhul on aga tulnud ette ka lõbusas meeleolus külaliste koju, sotsiaalmajja või kainenemisele toimetamine. Lõbusa tujuga külastajate osas esineb politseile kaebusi tihedamalt kuu alguses, Keiski arvates võib selleks põhjuseks olla ajaline kokkulangemine sotsiaaltoetuse välja maksmisega. Kalmistul on toimunud ka üksikuid vandaalitsemiseid ja varguseid, politsei sõnul on enamasti varguse käigus näpatud taimi või lõhutud vaase või küünlajalgu.

Grete Kaio