Reportaaž: algaja kommunikatsioonispetsialisti tööpäev

Kui ma kaks aastat tagasi Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialale kandideerisin, küsiti minult: "Miks?" Mäletan, et jäin parajalt puterdama, sest tegelikult polnud ma päris täpselt aru saanud, mida kommunikatsioonispetsialistid teevad - äkki panevad meid vähem suitsetama ja jooma? Kuigi töötan nüüd kommunikatsiooniagentuuris, pole ma endiselt kindel, mida minu eriala inimesed siis päriselt teevad. Sellegipoolest üritan ilmestada ühe algaja kommunikatsioonispetsialisti tööpäeva.

Mai algusest saadik olen töötanud ühes Eesti kommunikatsioonibüroos. Büroo on nagu büroo ikka: piisavalt väike, kuid piisavalt suur; enamjaolt kohalikud kliendid; asub Tallinnas; töövahendiks on arvuti.

Senini olin pigem vähe kommunikatsioonitööga kokku puutunud ning ka tööle mineku alguses ei hoomanud ma, millised nende tööülesanded päriselt on. Viimase kahe nädalaga on pilt veidi selgemaks saanud ning tutvustangi üht oma tavalist töö-neljapäeva.

Luugid lahti ja arvuti taha

Luugid teen neljapäeval lahti kell seitse. Hommik möödub asju Tartusse tagasi sõitmiseks kokku pakkides. Seejärel kugistasin sisse jogurti ja on aeg Nõmmelt Kesklinna väntama hakata. Sõidan rattaga, sest ma ei saa Tallinna ühistranspordist mitte midagi aru. Lisaks ei laiene mulle ka õigus rohelisele ühissõidukaardile, mistõttu on motivatsiooni sellest aru saada veelgi vähem. Kokkuvõttes - tasuta kondimootor käib kah!

Neli kilomeetrit hiljem olen jõudnud kontorisse – veranda uks lahti, konditsioneer sisse, arvuti tööle, istmik mugavalt tooli ja ongi aeg päeval alata. Loen läbi kõikvõimalikud uudised ning jälgin, mis on vahepeal toimunud sotsiaalmeedias. Siis sukeldun sisuloojate maailma, loen läbi meilid ja hakkan tööga pihta.

Kirjutan, kirjutan ja tõlgin

Minu esimeseks ülesandeks on kirjutada üks sisuturunduslik persoonilugu Marjust (nimi muudetud). Persoonilugu on sisuturunduslik, sest on kirjutatud ühe ettevõte tööjuubeli puhul. Nimelt tahab ettevõte oma sünnipäeval endale tähelepanu tõmmata, kuid seda ei saa lihtsalt Delfis kuulutada - sest, olgem ausad, enamike inimesi see üldjuhul ei huvita - vaid juubel tuleb edasi anda huvitaval ja teistsugusel viisil.

Marju persooniloo kirjutamine võtab aega umbes kaks ja pool tundi. Selle hulka kuulub mõttetöö, kuidas Marjut kajastada võimalikult positiivselt, kuidas lugejat vahepeal mitte ära kaotada ning kuidas sisse tuua loo tellinud ettevõtet. Kuigi olen varasemalt töötanud ka ajalehes ning kirjutanud hunnikute viisi uudiseid, kirjutasin persoonilugu esimest korda. Aega võttis, aga asja sai! Loo lõpetanud, pean kulutatud aja ka ajaarvestusprogrammi üles märkima - nii teab agentuur kui palju raha tellijalt küsida.

Pärast artikli valmimist teen viieminutilise pausi ning võtan ette järgmise projekti - pean tegema Postimehes ilmunud arvustusest lühikese kokkuvõtte ja tõlkima selle ingliskeelseks. Klient ei räägi eesti keelt, aga tahab teada saada, kas temast räägitakse heas või halvas valguses. Nii töötlen arvustuse läbi, panen märksõnad kirja ja asun tõlkima. Kogu protsess võtab pool tundi, mille sees on ka koos artikliinfo lisamine kliendi meediakajastuste Exceli faili.

Teen taaskord kiire viieminutilise pausi ja siis täie rauaga edasi. Aeg on kirjutada valmis sotsiaalmeedia postitused ühele kinnisvarafirmale ning otsida nende juurde ka illustreerivad pildid. Pean kirjutama neli Facebooki ja Instagrami postitust, mis tähendab, et otsin suurema osa ajast sobivaid emojisid, sest nendeta on lõbus tekst üsna ilmetu. Kuna tulev nädal on ülemaailmne tööohutuse nädal, tahab tellija oma sotsiaalmeedias just tööohutusele tähelepanu tõmmata. Minu jaoks tähendab see seda, et minust saab minutitega tööohutusspetsialist, kes teab täpselt, mida ehitusplatsil kandma peab. Ei usu? Kirjuta ja ma ütlen sulle! Tööle kulunud aeg: 1 tund ja 40 minutit.

Kapsas või kabas?

Pärast tööohutusspetsialistiks saamist on mul aju asemel kapsas, sõnad ei meenuta enam sõnu ning ma ei oska neid ka enam ritta panna. Mida ütleb minu sisemine tööohutusspetsialist? Aeg lõunapausiks! Nii otsin koti põhjast välja eelneva õhtu toidujäägid ja soojendan need mikrolaineahjus üles. Sarnaselt ühistranspordile ei ole ma endale ka kontori lähedal asuvate toidukohtade menüüsid selgeks teinud.

Pärast kõhutäit ning värske õhu pausi on minu ülesanne järgmine: üks elektroonikafirma tahab reklaamida oma uusi ja uhkeid telekaid, milleks nad soovivad kasutada sisuloojaid. See tähendab, et pean otsima posu Eesti suunamudijaid, kes võiksid kliendi soovidega sobituda - sisuloojal peab olema piisavalt jälgijaid, piisavalt suur jälgijate kaasatus (see tähendab, et jälgijad ka kommenteerivad või laigivad sisuloojate pilte ehk on aktiivsed jälgijad) ning ta ei tohi teha koostööd teiste tehnoloogiabrändidega. Tundub lihtne? No tegelt mitte. Kui mina tööd alustasin, olin teadlik vaid umbes kümnest Eesti sisuloojast, aga tuleb välja, et neid on sadu. Teen vahepeal nõupidamise ka töökaaslastega. Esitlen uhkelt oma kümne nimega listi, millest pool kriipsutatakse ühel või teisel põhjusel maha – pole piisavalt jälgijad, varasem negatiivne kogemus, väike jälgijate kaasatus. Suundun taas Instagrami mõjuisikute jahile. Leian paar nime juurde ja panen need nimekirja. Tööle kulunud aeg: 1 tund.

Kodinad kokku ja Tartusse

Ajaarvestamise programmist vaatab selleks hetkeks vastu seitse tundi tööd (sh ka meilide saatmine jms) ning aeg on minna rongiga Tartusse tagasi. Vean oma ratta rongi, näitan tõelisi Ott Kiivikase muskleid, kui selle ka üksinda rattahoidlasse rippuma tõstan, ning asun teel kooliasju tegema.

Tartusse jõudes olen omadega nii läbi kui läbi, väntan koju, hingan sõõmu värsket õhku ja koolitööd vajavad taaskord tegemist.

Päeva lõpuks olen esimest korda saanud kirjutada nii persoonilugu kui ka reportaaži, lisaks valmis voolinud hulganisti muid tekste ning otsinud sobilikke sisuloojaid. Kuigi tänane päev möödus suurenisti erinevaid tekste kirjutades ja sotsiaalmeedias sumades, siis, nagu öeldakse, pole päevad vennad. Mõnel teisel päeval võib algaja kommunikatsioonispetsialisti leida ka loovaid lahendusi mõtlemast, üritusi planeerimast või strateegiliselt mõtlemast.

Näide ühest algaja kommunikatsioonispetsialisti töölauast - märkmik, klaas vett, arvuti ja mobiiltelefon. Autor: Unsplash