Mis presidendil Lätis tegemata jäi?

Kui president Alar Karis jõudis Läti riigivisiidil külastada nii Ādaži sõjaväelinnakut, Läti parlamenti kui ka Valmieramuiža pruulikoda, siis eestlastele vaat et olulisemad kohad jäid tal siiski läbi käimata.

Jätame piiriäärsed alkoholipoed mängust välja ja suundume edasi lõuna poole. Kui Riia lennujaam juhuslikult eestlast kinni ei püüa, siis reeglina viivad tuuled ta ikka Jurmala veeparki. Ka president Karis võinuks ujumispüksid jalga tõmmata ja karmauhti Līvu akvaparksi (Jurmala veepargi lätikeelne nimi) lõunamaiselt sooja vette karata.

Rõõm olnuks näha, kuidas president Karis eestlastele nõnda armsast Selga liutorust (küpsisepaki kujuline toru, mis kukutab su kõrgelt sügavasse basseini) alla laseb või lainebasseinis vetevoogu trotsib. Jurmala veepargis on muuseas ka Punase Kuradi toru, millest alla lastes arendanuks president Karis kiirust 60 kilomeetrini tunnis. Selline saavutus kummutanuks hoobilt lätlaste seas levinud arusaama, et eestlased on kohutavalt aeglased.

Suurepärase võimaluse rahvastevahelise sõpruse ja koostöö arendamiseks andnuks Go Arabika liutoru, kus veepargi kodulehe kirjelduse järgi on isegi päeval pime ning sõbra võib sinna seetõttu kaasa võtta. Tore olnuks näha, kuidas (ka välimuselt sarnased) Karis ja Läti president Egils Levits sealt koos alla lasevad.

Kogu veepargi visiit oleks kulmineerunud aga suure ämbriga. Nimelt on Jurmala veepargis suur-suur ämber, mis aeglaselt veega täitub ja siis ühel hetkel ämbri all olijad veega üle kallab. See olnuks justkui puhastustuli, mis kustutab eestlaste ja lätlaste vahel kogunenud pinged ja muudab jälle asjad paremaks. Aga seegi jäi kahjuks olemata.

Pea fööniga kuivaks, riided selga ja vilkurite saatel Sigulda poole, kust leiab eestlaste poolt palavalt armastatud kepi. Siguldas on muuhulgas ka nõukogudeaegne töölissöökla ja võimsad Guutmani koopad. Igavate arutelude ja kabinetivestluste asemel olnuks tervitatav näha Eesti presidenti hoopis koobaste juures külma allikavett kulistamas või Sigulda keppi soetamas.

Ahjaa, Siguldas asub ju ka Tarzānsi seikluspark, kus president võinuks Tarzani kombel puude küljes turnida. See žest näidanuks avalikkusele jällegi seda, et poliitikud julgevad ja suudavad nii-öelda käed mustaks teha ning otsuseid vastu võtta.

Õnneks jäätist süüa vist ikka jõuti.

Autor: Richard Särk