Kultuuriministeerium toetab kriisi ajal otsetoetustega

Pilt on illustratiivne .Foto autor: Lukasz Radziejewski, Unsplash

Kultuuriministeerium alustas paralleelselt lisaeelarve kokkupanekuga meetmetest raha taotlemise tingimuste väljatöötamist.

Kultuuriministeerium planeerib mitmesse valdkonda otsetoetusi. Näiteks on ette nähtud lisaraha raamatukogudele uute teavikute soetamiseks (kogumahus 400 000 eurot) ning laste ja noorte lugemisharjumuse edendamiseks (100 000eurot). Autorihüvitise fondi suunatakse 250 000 eurot.

Samuti on kriisisituatsioonis plaanis toetada meediat: eraldi sihitud toetused on välja töötamisel nii erameediale (150 000 eurot) kui ka rahvusringhäälingule (400 000 eurot), kes peab selle mahu piires muu hulgas tagama teatud programmiosade tugevdamise (näiteks venekeelsed kanalid) kestvas kriisiolukorras.

Lisaks tegi Kultuuriministeerium ettepaneku, et kohalikud omavalitsused võiksid Rahandusministeeriumi kaudu kohalikele omavalitsustele minevast toetustmeetmest soetada rahvaraamatukogudele elektroonilisi raamatukappe.

Peale selle jõustus 18. aprillil loovisikute ja loomeliitude seaduse muudatus, mis toob 8,5 miljonit eurot lisaraha loometoetuste maksmiseks. Sellega leevendab riik kuni 2021. aasta lõpuni loometoetuse taotlemise tingimusi.

Mis on loovisikutele olulisemad muudatused 2021. aastaks ?

• Toetust saavad tulla taotlema ka need, kes said eelmisel aastal loometoetust (tavaolukorras peab kahe loometoetuse vahel olema kaks aastat pausi).
  

• Vabakutselisel loovisikul on õigus saada loometoetust ka juhul, kui ta on eelnenud kuul saanud tulu võlaõigusliku lepingu alusel, töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni kuni 584 eurot bruto (tavaolukorras on see summa 292 eurot)
  

• Loovisik võib loometoetusele lisaks teenida ühes kuus tulu võlaõigusliku lepingu alusel või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni kuni 584 eurot bruto (tavaolukorras on see summa 292 eurot).