SA Tartu 2024 on teinud turismiettevõtjatele külalislahkuse võrgustiku, mille kaudu turundatakse kultuuripealinna aastal kohalikke turismiettevõtteid ning edendatakse teeninduskultuuri.
Tartu 2024 turunduse projektijuhi Kristi Vikmani sõnul on külalislahkuse võrgustiku eesmärk juhtida tähelepanu viisidele, kuidas muuta kliendi kogemus meeldejäävaks.
Vikman ütles, et nad soovivad suunata ettevõtjaid keskkonnasäästlikkusele, neid ühiselt turundada ning pakkuda külastajatele lihtsasti leitavat võrgustikku hea teenindusega ettevõtetest.
Vikman toob välja, et Lõuna-Eesti turismiettevõtjate sage probleem on see, et nad jäävad tiheda konkurentsi tõttu internetis tähelepanuta. Lisaks on kaasaegsele turistile olulised keskkonnahoid ja ligipääsetavus. Teenus peab olema neile arusaadavas keeles ning arvestama nii erivajadustega kui ka eri huvigruppide ootustega.
Vikmani sõnul koondavad nad novembrist kõik võrgustikuga liitunud ettevõtted ühele veebilehele, mis annab külastajatele hea ülevaate piirkonna teenustest. Sealjuures aidatakse ettevõtjatel luua online broneerimissüsteeme, otsitakse ettevõtete vahelisi koostöövõimalusi ning jagatakse töötajatele hea teeninduse õppematerjale.
Vikman ütles, et võrgustiku eesmärk ei ole ettevõtjaid hinnata, vaid suunata neid ise märkama ja arenema. Ta toob esile, et teeninduse kvaliteeti saab hinnata külalistelt saadud tagasiside, klientide rahulolu ning teenuste korduvkasutuste hulga põhjal.
Tartus asuva Aparaadi restorani juhataja Mari-Liis Kleini sõnul liitusid nad võrgustikuga seetõttu, et nad loodavad võrgustiku kaudu ennast paremini turundada. Teeninduses neil suuri muutusi ei ole, kuid nad on viinud oma töötajad kurssi Tartu 2024 programmiga. “Soovime olla jätkuvalt pildis, et inimesed ikka meid mäletaks ja oma tee taas meieni leiaks,” sõnas Klein.
Lõuna-Eesti turismiettevõtjate loodud Lõuna-Eesti turismiklastri juht Kaia Lehtsaar sõnas, et üldiselt on külalislahkusega Lõuna-Eestis hästi, kuid kuna valdkonnas on palju hooajatöötajaid ja tööjõu liikuvust, siis on oluline, et ka värskelt tööle tulnud töötajad oleksid kursis hea teeninduse põhitõdedega.
Lehtsaar rõhutas et hea teenindus võib siluda mõne nõrga koha, mis muidu võib-olla kliente häiriks. Ta lisas et turismiklastril on plaanis teeninduse kvaliteedi parandamisega edasi tegeleda ka peale kultuuripealinna lõppu. Korraldajad plaanivad teha teenindusalaseid koolitusi ja koostööseminare, kuid detailsemat tegevuskava Lehtsaar veel öelda ei osanud.
Võrgustikuga liitumine avati selle aasta aprillis ning lõpeb 2024. aasta alguses. Septembri lõpu seisuga on võrgustikuga liitunud üle 200 Lõuna-Eesti turismiettevõtte.