Karlova õhu saastatuse vähendamiseks tuleb inimesi harida kütmise teemal

Karlova õhusaastet põhjustavad inimeste puudulikud teadmised säästlikust kütmisest, mis omakorda lühendab küttekollete eluiga ja töökindlust ning sunnib kaaslinlasi mürgist õhku hingama.

Selle aasta Eesti inimarengu aruande järgi ületab peenosakeste ja lämmastikdioksiidi kogus Tartus normi ligi kolmekordselt. Võrreldes viie aasta taguse ajaga on saastatus küll vähenenud veerandi võrra, kuid mitte normi piiridesse. Õhuseire andmetest selgub, et Tartu linnaosadest on kõige rohkem kahjulikke keemilisi ühendeid Karlova välisõhus.

Karlova seltsi esimehe Arne Halli sõnul on saastatud õhk Karlovas suur probleem, ent liigub iga aastaga paremuse poole. Hall täpsustas, et õhu kvaliteedi paranemist takistab inimeste teadmatus, kuidas õigesti kütta. Ta lisas, et selts küll püüab koolituste abil teha teavitustööd, ent inimesed linnaosas vahetuvad ja info õigest kütmisest kõigini ei jõua.

Hall nentis, et palju sõltub ka elanike rahalistest võimalustest. Tema sõnul kasutavad inimesed kütmiseks näiteks vana mööblit ja liimpuitu, kellel pole rahaliselt võimalik kuiva puitu soetada. Halli sõnul rikuvad valesti kütvad elanikud Karlova üldpilti, sest sobimatu küttematerjal tekitab paratamatult vänget ebameeldivat haisu.

Karlova elaniku Andra Narusoni sõnul pole ta õhu saastatusest teadlik ega sellele varem mõelnud. Tema üürikodus on paigaldatud uus ahi, kuna ta on elanud poole oma elust puuküttega elamus ja oskab hinnata uue ahju olulisust tervisele. Kütmiseks kasutab ta lehtpuid ja puitbriketti, mille saab peretuttavatelt või sotsiaalmeedia gruppidest. Naruson lisas, et kindlasti on inimesi, kes ei oska tõhusalt ja säästlikult ahju kütta ning saastavad seeläbi õhku, mida on tunda vängest haisust tänavatel.

Karlova tuleohutuskontrolli inspektor Keit Tõldsepp kontrollis selle aasta esimesel poolel üheksat kortermaja, mille kohta esitati kaebus. Praegu on lisaks ootel viis probleemset elamut, kus on vaja käia kohapeal, et teha ettekirjutused näiteks ahju parandamiseks või kui ahi on täiesti katki, siis keelata kütmine, kuni see on parandatud või asendatud uuega.

Selle aasta septembris pakkus kliimaministeerium toetust üle Eesti uue ahju ehitamiseks. Ministeeriumi välisõhu peaspetsialisti Romario Siimeri sõnul saadeti ahjutoetuse taotlemise esimese minuti jooksul 900 taotlust, misjärel läks süsteem katki. Kuna nõudlus toetuse järele on suur, siis muudab ministeerium tingimusi ja avab detsembris uue taotlusvooru. Samuti on lisaks välja tulemas kolm üle-eestilist toetusfondi küttekollete uuendamiseks.

Siimer nõustus, et Tartu on Eesti üks saastunumaid piirkondi ja see ilmneb just külmematel päevadel. See pole aga ministeeriumile õiguslik alus eelistada toetuse maksmisel saastunuma piirkonna taotlejat, kuna see oleks vastuolus võrdse toetuse põhimõttega. Siimer andis nõu, et inimesed telliksid kvaliteetset puitbiomassi, mitte ei põletaks vana mööblit ja prügi.

Cassandra Piirioja ja Karmel Ader