JUHTKIRI | Kõrgharidus - kõigi, kuid mitte valitsuse murelaps

Loenguruum Foto: Unsplash

Praegune kõrghariduse rahastuse nukker seis on olnud ühiskondlikuks valupunktiks mitmeid aastaid. Ka koolist seest üliõpilastena näeme, kuidas vähene rahastus mõjutab õppejõudude ja üldiselt õppetöö kvaliteeti. Eesti riigi prioriteet peab olema haritud rahvas ja pakkudes kõrgharidust ainult neile, kel on sotsiaalmajanduslik kindlustus, ei vii Eesti rahva harituse taset veel niipea kõrgele.

Ka tänase veebipäeva toimetajate, tulevaste ajakirjanike seas on neid, kes peavad kooli kõrvalt tööl käima ja ei saa ainult õppetööle 100% keskenduda. Ka riigi poolt tulev vajaduspõhine toetus ei kata elementaarseid elamiskulusid nagu üür või toit.

Mitte ainult keskmine tudeng ei kannata, vaid ülikooli õpetamisvabadus on piiratud kui järjest pannakse kinni erialasid, mil pole riiklikult olulist tähtsust. Ülikoolidel on vaja teha valikud, kas informaatika tudeng on rohkem väärt rahastust kui keskmine ajakirjandustudeng. Tasapisi erialaste kohtade vähendamine, kõrgema tootlusega kohtade kasvatamine või kokku lükkamine näitab, et probleemid on juba praegu ja rahastuse küsimus muutub teravamaks aasta-aastalt.