INTERVJUU: Karl-Gustav Kurn: Soomes teeniksin neli korda rohkem

Multitalendi tiitlit püüdev Karl-Gustav Kurn rääkis intervjuus sotsiaalmeediasse sisu loomisest nii eesti kui ka soome keeles.

Su soomekeelne Tiktok on jälgijate arvu vaadates populaarsuselt peale YouTube’i teisel kohal. Kuidas on õnnestunud kahes riigis, eri keeles sisu tootes nõnda tuntuks saada?

See on naljakas lugu, sest selle Soome Tiktoki tegin ma täiesti pulli pärast. Kõik mis ma olen elus teinud, tundub nagu ma pulli pärast teengi, aga see ongi nii. Ma ei ole olnud mingi, et nüüd ma tahan tiktokkeriks hakata aga nalja pärast ma panin täiesti suvakaid videoid sinna Soome Tiktokki ja nüüd on see ka plahvatanud täiesti.

Ma elan ise Soomes ja ma ei taha Soomes tuntud olla, sest mind häirib just see, et inimesed vaatavad, kui ma kõnnin tänaval. Eestis näiteks kogu aeg vaadatakse, bussis mingi sosistamine käib, pildistatakse, aga Soomes ma tahaks rahus lihtsalt olla mina ise. Aga nüüd kui mul see Tiktok hakkab ka ära blowima [plahvatama – toim.] seal, siis ma mõtlen nagu okei.

Samas teenib Soomes ka muidugi sotsiaalmeediaga palju-palju rohkem, et äkki peaks hakkama siis kanalit vahetama või üldsegi kuidagi kahte sisu looma. Ühte soome keeles, teist eesti keeles, see on ka variant. Seega vaatab jooksvalt, aga praegu ma suudan hoida kahte riiki niimoodi.

Kas see sisu mis sa lood, on riigiti kuidagi erinev ka?

Ikka, eestikeelses on rohkem selline autentsem mina ja ma näitan endast eestlastele kõike. Mul on eestlased platvormidel nagu YouTube, Instagram, Tiktok ja soomlased on keskendunud ainult Tiktokki, kus ma näitan mingit minu lollitamist lihtsalt. Instagrami vaatajad, eestlased, saavad rohkem minust endast teada kui soomlased, kes minu brändist enamat ei tea. Minu bränd ei ole Soomes, mu bränd on just Eestis.

Kuidas inimesed sinu sisu vastu võtavad üldse?

Väga tolereerivad ja väga-väga positiivsed on kõik olnud. Üldsegi mingit negatiivset aurat ei ole. Muidugi Tiktok on väga selline toksiline koht ja seal saavad igast inimesed jätta mingeid „Loll; issand, kas mingi p*derast…“ kommentaare, see on classic [klassikaline – toim.]. Aga no hate’i [solvavaid kommentaare – toim.] kui sellist ma ei ole kunagi saanud. Alati on väga positiivne tagasiside kõige suhtes mida ma olen teinud.

Ja seda on siis nii Eesti Tiktoki kontol kui ka Soome omal?

Jaa, no enamasti Soomes on ka ikka neid hate’ijaid, aga Soomes on rohkem neid, kelle For You Page’ile ma tulen, kes mind ei tea ega jälgi. Ehk põhimõtteliselt täiesti suvakad inimesed täiesti suvalisele inimesele ütlevad. Et nii on Soome Tiktokis, aga see on klassikaline Tiktok, et veidi negatiivses toonis tulevad kommentaarid.

Su soomekeelsete Tiktoki videote all on palju eestikeelseid kommentaare stiilis „Midagi ei saa aru“ ja muud taolist. Mis sa sellest arvad?

See on ka praegu suur probleem, sest algoritmid näitavad minu soomekeelset sisu ka eestlastest jälgijatele. See tähendab seda, et minu sisu lihtsalt tuleb Eesti For You Page’ile ka, isegi kui see on soome keeles. Inimesed on nagu „Issand jumal, Karl, kas sa oled soome keelele üle läinud või mida?“ Inimesed ei saa ise valida, kui ma hüppan järsku soome keeles neile ette. Minu nägu on minu nägu ja algoritmide järgi hüppan ette ükskõik kellele, aga mis keeles ma räägin, seda nad ei saa otsustada. Ja siis ongi raske see, et minu soomekeelne sisu, mis peaks minema soomlastele, läheb hoopis eestlastele.

Rääkisid enne, et Soomes teenib sotsiaalmeediaga rohkem. Kui suurest vahest siin juttu on?

See oleneb kanalist esiteks, et kust teenib. Näiteks kui võtta Instagram, kui ma oleksin praegu, samade jälgijatega Soome sisulooja, siis ma teeniksin mingi neli korda rohkem. Kõik oleneb muidugi firmast, koostöö sisust, oleneb platvormist, aga on täiesti võimalik, et võib neli korda rohkem teenida.

Kuidas brändiga koostöö tegemise protsess välja näeb, erineb see riigiti kuidagi?

See ka oleneb veidi. Ise mul tuleb meilile pakkumine, ütleme mingi kõrgem, suur bränd või agentuurid kirjutavad, et tere, meil on klient Selver näiteks. Ja Selver tahab tutvustada enda uusi mustikaid, selleks on vaja sisuloojaid. Ootaksime sinult ühte Instagrami piltpostitust ja ühte Instagrami Storyt näiteks. Ja siis ma teengi enda poolt hinnapakkumise, mis nendele toodetele ehk Instagrami Storyle ja piltpostitusele on. Hinnapakkumine kas läheb läbi või mitte. Mulle saadetakse siis näiteks need mustikad, ma teen nendega pilti, saadan neile edasi ja nemad saadavad ülevaatuseks kliendile, kes kinnitab selle. Seejärel võin ma postitada, hoian postitust üleval ja saadan arve agentuurile.

Ja siis on ka teine variant, mida Soomes on rohkem. On sisuloojate otsimisagentuurid, sellised netileheküljed, kuhu erinevad brändid tulevad ja teevad pakkumised. Ja sisulooja saab ise valida sealt leheküljelt, et millise brändiga ta tahab koostööd teha. Ja siis jätab kandideerimisankeedi endast brändile, et miks ta just selle brändiga tahab koostööd teha ja siis see bränd kas võtab vastu või ei.

Kust sa leiad inspiratsiooni, et tegeleda selle kõigega?

Jälgijatest. Kõik need, kes mind üldse jälgivad, mulle kirjutavad, et Karl, sa teed nii ägedat asja. See annab reaalselt seda inspiratsiooni. Muidugi mu peamine eesmärk on mõjutada noori, olla nendele toeks, kõik, et noorte tulevik oleks hea ja tore. Muidugi seal taga on ka raha, millest ei saa üle ega ümber. Ma pean kuidagi ikka sellega leivaraha teenima, et see on ka üks põhjus kindlasti.

Kõike eelnevat kokku võttes, kas ma saan õigesti aru, et sisuloomet kui tööd tasuks siiski rohkem Soomes teha?

Rahaliselt jaa. Samuti on Eestis üldse nii vähe inimesi. Meil on 1,3 miljonit ja nendest on eestlased üldse mingi miljon. Soomes on 5,5 miljonit, ehk Soomes on tõesti rohkem inimesi ka.

Autor: Karolina Tulp