Hea veebimeedia sünnib läbi raskuste

Veebiväljaannetes on erinevaid võimalusi informatsiooni edastamiseks: pildid, graafikud, videod ja palju muud.

Meedia ja tehnoloogia areng on kaasa toonud info ülekülluse. Igapäevaselt jõuab inimesteni tohutu hulk informatsiooni, mida läbi töötada ja endasse ammutada. See on viinud selleni, et ajakirjanduses, eriti veebiajakirjanduses, on oluline tõmmata inimeste tähelepanu ja anda neile informatsioon kätte selgelt ja kiiresti.

Info kiireks edasiandmiseks on veebimeedias tänapäeval mitmeid erinevaid võimalusi. Artiklisse on võimalik lisada näiteks videoid, heliklippe, jooniseid ja interaktiivseid kaarte. Need kõik annavad võimaluse informatsioon vaid peale vaadates omandada. Veebiajakirjandusele eripärasteks joonteks loetaksegi sageli hüpertekstuaalsust, multimediaalsust ja interaktiivsust.

Hüpertekstuaalsus võimaldab ühte teksti hüperlinkide abil põimida teisi tekste ja seeläbi jutustada nii-öelda suuremat lugu. See kasvatab lugejas ka usaldusväärsust väljaande vastu, kuna ta näeb, kust info pärineb.

Multimediaalsus kujutab endast mitme eri meediumi koostööl sündinud teksti. See tähendab, et artiklites kasutatakse lisaks tavalisele tekstile näiteks:

• graafikuid;

• videoid;

• helilõike;

• pilte;

• kaarte ja

• ajajooni.

Sellised lahendused köidavad lugejat ja tal tekib loetava vastu suurem huvi.

Interaktiivsus aga seob inimese loetava artikliga. Interaktiivsus tähendab, et inimesel on võimalik artiklis kuvatavatele visuaalidele klikkida ja selle kaudu lisainformatsiooni saada. Selline kaasamine muudab artikli lugemise auditooriumi jaoks põnevamaks ning inimene ka keskendub rohkem info omandamisele.

Kvaliteet ei piirdu vaid heli- ja pildilahendustega

Lisaks sellele, et veebis tuleks kasutada kõiksugu digimeedia võimalusi, on oluline meeles pidada ka pisut tavapärasemaid aspekte. Üsna ilmselgena tundub fotole allkirja lisamine. Ometigi on meedias sageli näha pilte, millel on näiteks naine, kuid all on kirjas hoopis mehe nimi. Jah, ka foto autor tuleb ära märkida, kuid sellele peab siiski eelnema foto kirjeldus. Samuti võib pildi alt leida kirja „pilt on illustratiivne“. Kas mitte kõik fotod ei illustreeri loetavat? Pildiallkirjaga tuleb fotole anda aga lisaväärtus, mis aitab lugu jutustada.

Pildiallkirjaga tuleb fotole anda aga lisaväärtus, mis aitab lugu jutustada.

Veel on kasulik kasutada erinevaid info esiletoomise võimalusi. Näiteks täpploendi ja tsitaatide väljatoomise kaudu. Täpploendist on lugejal kergem informatsiooni haarata ning sellist loetelu on mugavam lugeda. Tsitaatide väljatoomine pakub lugejale vaheldust ning aitab tähele panna olulisemat ning värvikamat infot.

Samuti mängib olulist rolli teksti liigendamine. Pikkadest lõikudest koosnev tihe tekst väsitab lugejat ja selliseid artikleid veebis tihti lõpuni ei loeta. Abiks tulebki erinevate pikkustega lõikude kasutamine. Pikemale lõigule peaks järgnema veidi lühem ning vahepeal võib lõik koosneda vaid ühest reast tekstist.

Lisaks lõikudele tasub mõelda ka vahepealkirjadele. Vahepealkirjad annavad lugejale esmasel vaatlusel kätte artikli põhiteemad ning aitab lugejal orienteeruda. See teeb taas lugemise mugavamaks.

Eesti veebimeedia nägu

Eesti veebiväljaandeid vaadates on näha, et väljaanded on kohati väga eriilmelised. Võiks öelda, et lausa vastanduvad. Seda tõestab Postimehe ja ERR-i igapäevaselt ilmuva koroonastatistika uudise ülesehitus. Postimehe uudis sisaldab mitmeid erinevaid graafikuid ja interaktiivseid kaarte. ERR-i uudis koosneb aga vaid tekstist, mis sisaldab arve loeteludena.

Video vaatamiseks vajuta play-nuppu!

Postimehe koroonastatistika uudis 25. mail 2021.

ERR-i koroonastatistika uudis 25. mail 2021.

Eesti veebiväljaandeid vaadates on näha, et väljaanded on kohati väga eriilmelised.

Kui koroonauudis kõrvale jätta, siis üldiselt Postimehe uudisvoogu vaadates on näha mitmeid uudiseid, mis sisaldavad graafikuid, galeriisid ja videolõike. Samuti on Postimehe veebiväljaandel „Postimees TV“. Sealt leiab nii saateid kui ka taskuhäälinguid.

Ka Delfi on Eesti veebiväljaandeid võrreldes mitmekesine. Delfi kasutab enda artiklites sarnaselt Postimehele graafikuid, videoid ja kaarte ning omab saateid enda nii-öelda kanalil „Delfi TV“. Lisaks on ka Delfil palju erinevaid taskuhäälinguid, mida on võimalik lehel kuulata.

ERR-i uudiste veebiväljaanne on pisut tagasihoidlikum ja erilise loomingulisusega silma ei jää. Vähem on kasutatud graafikuid ja artiklite jaoks tehtud videolõike. Küll aga on olemas veebis ülekantavad otsesaated ja erinevad galeriid. Mõnedele artiklitele on lisatud „Aktuaalse kaamera“ samateemalised saatelõigud. Selline lahendus aitab eri platvorme siduda.

Digimeedia lahendused Postimehes, Delfis ja ERR-i uudisteportaalis.

Kas siis tegelikult on Eesti veebimeedias kõik hästi?

Seda, et Eesti veebimeedia on ajaga kaasas ja veebi eripäradele täielikult vastav minu vaadeldud väljaannete põhjal siiski väita ei saa. Eesti veebimeedias peetakse endiselt tähtsaks seda, et uudised ilmuksid pidevalt ja kiiresti. Seetõttu on digimeedia lahendusi sisaldavate artiklite kõrval ka suur hulk tavapäraseid „must tekst valgel taustal“ tüüpi artikleid.

Eesti veebimeedias peetakse endiselt tähtsaks seda, et uudised ilmuksid pidevalt ja kiiresti.

Veebimeedia maastik Eestis on ka üsna ebaühtlane. Mõned veebiväljaanded panustavad uuenduslikesse võimalustesse päris palju, teised aga peaaegu et üldse mitte.

Meediamajad peavad innustama enda ajakirjanikke loovad olema ning ajakirjanikud peavad konvergentse toimetuse idee omaks võtma. Lindi hoidmine ei ole enam peamine eesmärk. Auditoorium tahab informatsiooni saada meeldival ja mugaval viisil.

Eesti veebiajakirjanduses on toimunud areng, kuid kasvamisruumi veel on. Loodetavasti jõuame lõpuks sinnani, kus kõik väljaanded on tänapäevaste lahendustega ning artikli pealkirjad ei pea sisaldama eraldi fraasi „Video ja graafik“ või „Fotod ja kaart“, kuna need on artikli loomulikud osad.