Hamasi-Iisraeli sõja tõttu võib sarnaselt Euroopale kasvada Eestiski antisemitismi oht

Hamasi-Iisraeli sõda kõigutab Eesti Juudi kogukonna liikmete vaimset tervist ning tekitab eestlastel juudi ja muslimi kogukondade kohta ajakirjanduse mõjul eelarvamusi.

Sõja puhkemine oli Eesti Juudi Kogukonna esinaise Alla Jakobsoni sõnul hirmus üllatus. Ta lausus, et Eesti Juudi Kogukond ei arvanud kunagi, et see võib juhtuda, sest nad pidasid Iisraeli kaitstud maaks. ,,Meil kõigil on Iisraelis sugulased ja tuttavad, kellele hakkasime kohe helistama ning kutsusime kogukonna liikmed kokku,” sõnas Jakobson.

Jakobsoni sõnul lootis kogukond, et keegi riigijuhtidest teeb avalduse Iisraeli toetamiseks, kuid siiani pole valitsusest keegi nende poole pöördunud. Küll on Jakobsonile toetust avaldanud tema tuttavad ning liikmete koosolemisele tuli omal algatusel toetust avaldama Tallinna meer Mihhail Kõlvart. ,,Meil jäi suu lahti ja ei saanudki momendil sellest aru. Istus meie kõrvale ja rääkis meiega. See oli ainuke niisugune moraalne toetus,” lausus Jakobson.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on ajakirjandusel suur roll, et vältida Eestis juutide kohta eelarvamuste kasvamist. ,,See, mida me oleme näinud Euroopas ja ilmselt Eesti siit kuidagi ei eristu ka, on oht antisemitismi kasvuks. Seda tuleb meil sisejulgeoleku kontekstis hoolikalt jälgida,” ütles Mihkelson.

Mihkelson ei usu, et Eestis tekiks juudi ja islami kogukondade vahelisi pingeid. Mihkelson oli parasjagu Iisraelis sealsamas piirkonnas, kus üks rünnak toimus. ,,Võib öelda, et Hamasi puhul pole tegemist inimestega, nad on tõesti barbarid või loomad. Võrdusmärke Hamasi ja palestiinlaste vahele aga kindlasti panna ei saa,” lausus Mihkelson. Ta lisas, et on oluline, et inimesed suudaksid mõista paremini Iisraeli ja Palestiina keerukat keskkonda nii ajaloo kui tänapäeva mõttes.

Välisministeeriumi Aasia, Vaikse ookeani piirkonna, Lähis-Ida ja Aafrika osakonna peadirektori Kristi Karelsohni sõnul pole Eestis praegu suurt ohtu, et juudi ja muslimi kogukondade vahel tekiks konflikte, sest kogukonnad on Eestis küllaltki väikesed. Ta näeb, et muslimite vastu võivad eestlastel eelarvamused tugevneda. ,,Kuna Euroopa toetas niivõrd tugevalt Iisraeli, sest terroristid ründasid neid, siis võib muslimite vastu vabalt Eestis negatiivne meeleolu kasvada,” sõnas Karelsohn. Ka Alla Jakobson lisas, et juudi kogukonnal pole Eestis kunagi islami esindajatega vastuolusid olnud.

Tartu Ülikooli judaistika lektori Anu Põldsami sõnul kinnistuvad sõja tõttu uudiste kommentaariumide näitel eestlaste eelarvamused juutide ja muslimite vastu, sest inimesed näevad asju mustvalgelt. ,,Paraku seavad inimesed pooli valides end teise poole vastu ja sealt tekivad ohukohad. Inimestele jääb mulje, et kõik on ühesugused: juudid esindavad Iisraeli poliitikat või muslimid on terroristid. Selle taga ei nähta tegelikult inimest,” lausus Põldsam.

Anna Sarapuu