Erasektor näppab lasteaedadelt logopeede ja teisi tugispetsialiste

Tartu lasteaedades on puudu logopeede, kuna erasektoris pakutakse neile kõrgemat töötasu ning vaatamata nõudlusele pole spetsialiste tööturule jõudnud.

Tartus otsivad lasteaiad Naerumaa ja Hellik oma personali logopeedi. Mõlema asutuse direktorid nentisid, et keegi pole ametikohale kandideerinud.

Naerumaa lasteaia direktor Merje Laul sõnas, et logopeedide puudusel on kaks põhjust: spetsialistide vähene koolitus ja erasektori kõrge palk. Ta selgitas, et kliinikumid ja eraettevõtted pakuvad kõrgemat tasu kui lasteaiad.

Naerumaa õppejuht Grete Jaksi ütles, et kuigi tugispetsialistide töö on lasteaedades ja koolides tänuväärne, siis ei saa seda vaid missioonitundega teha. Ta lisas, et kui lasteaed saab magistrikraadiga logopeedile pakkuda 1749-eurost brutopalka, siis nägi ta suvel eraasutuse töökuulutust, kus pakuti tasu kaks ja pool tuhat eurot. „Me ei saa nendega konkureerida,“ sõnas Jaksi.

Tartu Ülikooli eripedagoogika ja logopeedia osakonna kaasprofessor Marika Padrik kinnitas, et eriala lõpetajad valivad pigem töökohti, kus on suurem palk ja paindlikumad töötingimused. Ta tõi välja, et logopeedidel on võimalik lisaks alusharidusele töötada ka kliinikutes ja rehabilitatsioonikeskustes ning teha ka eravastuvõtte.

Lasteaia Hellik direktor Karita Rokka lausus, et tugispetsialistide puuduse probleem peitub tudengite väheses arvus ülikoolis. Siiski lisas ta, et viimasel ajal on vastuvõetute arvu Tartu Ülikoolis tõstetud.

Sel aastal võeti Padriku sõnul magistriõppesse vastu 50 inimest, eelmisel aastal 60. Ta rääkis, et enne lisarahastust võeti logopeedia erialale vastu vaid üle kümne inimese. Padrik lisas, et riik on viimased kolm aastat andnud kõrgkoolile lisarahastust vastuvõtu suurendamiseks.

Padrik sõnas, et vajadus tugispetsialistide järele on tõusnud kaasava hariduse rakendamisega ning spetsialistide ettevalmistus pole nõudlusele järele jõudnud.

Tartu linn asutas 2010. aastal hariduse tugiteenuste keskuse (HTK), mis koolitab välja tugispetsialiste ja õpetajaid. Samuti pakub HTK kodulehe järgi lastele erinevat nõustamist. „See võiks olla Eestis ühe väga kvaliteetse ja hea asutuse näide,“ sõnas Padrik.

Rokka nentis, et kuigi HTK pakub asutustele erinevate probleemide ja teenustega tuge, võib sellest jääda väheks igapäevase teraapia pakkumisel lastele. Ta selgitas, et seal on kindlad vastuvõtuajad ning spetsialistid ei tule iga päev laste juurde.

Naerumaa direktor Laul rääkis, et hariduslike erivajadustega laste arv on märkimisväärselt tõusnud. „Tõusuteel on aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega laste arv,“ sõnas ta.

Õppejuht Jaksi lisas, et võrreldes varasemaga märgatakse rohkem erinevaid vajadusi. “Me teadvustame rohkem, sest meil on kaasav haridus, mis on tulnud, et jääda,” ütles ta.

Kristopher Muraveiski