Puudus teaduspõhistest emakeelsetest kliimateemalistest õppematerjalidest pärsib kliimahariduse edendamist, ent Eesti teadlased on asunud probleemi lahendama.
Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll rääkis, et haridustöötajad on motiveeritud käsitlema kliimateemasid, sest teema on muutumas üha aktuaalsemaks. Tema sõnul on ingliskeelseid materjale palju, kuid puuduvad materjalid, mis annaks edasi teaduspõhise info eesti keeles. “On inimesi, kes ei saa aru keerulisest erialasest inglise keelest, seega on ilmselge, et emakeelne kommunikatsioon on oluliselt efektiivsem,” ütles Toll.
Selleks, et edendada Eestis head kliimaharidust, avaldasid eelmisel nädalal Eesti teadlased mitmetest ülikoolidest Eesti esimese teaduspõhise e-õppematerjali “Kliimamuutuste ABC”. Materjal on suunatud eelkõige õpetajatele, laiemalt täiskasvanutele, kes on teemast huvitatud.
Hariduspsühholoogi Elina Malleuse sõnul õpetatakse näiteks üldhariduskoolides kliimateadust väikeses mahus ja kohati ebaefektiivselt. Ta tõi välja, et üks põhjus on eestikeelsete materjali puudumine. “Mure on selles, et teemad on keerulised ja õpetajate ajapuuduse tõttu käsitletakse teemasid pinnapealselt, mistõttu pole võimalik teemat süsteemselt mõista,” ütles ta.
TÜ haridusteaduste instituudi õpetajahariduse nooremteaduri Liisi Pajula sõnul on oluline, et oleks üheselt mõistetavaid emakeelsed kliimamuutusi käsitlevaid materjale, sest nii kasvab teadlikkus ja ühine arusaam kliimamuutusest. “Samas, rohkem teadlikkust ei tähenda koheselt suurt muutust ühiskonnas,” lisas ta.
Raamatu “Suure rohepesu käsiraamat” autori ja keemiku Jüri Liiva sõnul puuduvad seni aga eestikeelsed õppematerjalid, sest suur osa teadlasi ei oska kirjutada tekste lihtsas eesti keeles. Ta rääkis, et raske on kirjutada head ja arusaadavat teksti emakeeles, kui algmaterjalid on vaid võõrkeeles. “Seepärast on emakeelse teadusliku teksti kirjutamine ühe inimese jaoks liiga palju tööd,” ütles ta.
TÜ kliimateaduste professor ja üks õppematerjali autoritest Piia Post rääkis, et enamus eestikeelsed õppematerjalid on kirjutatud mitmeid aastaid tagasi ja pole enam ajakohased. “Neis on infot, mis nüüd on muutunud valedeks,” ütles ta. Post tõi näiteks, et materjalides räägitakse, kuidas on võimalik ära hoida maakera temperatuuri tõus 1,5 kraadini. “Me ei saa seda enam ära hoida, see on nüüd käes,” lisas ta. Posti sõnul on õppematerjal üks samm eestikeelse kliimahariduse edendamise poole.
Malleus, “Kliimamuutuste ABC” kaasautor, rääkis, et materjali suurem missioon on mõjutada ka inimeste käitumisharjumusi.
TÜ kliimafüüsika kaasprofessor ja õppematerjali põhiautor Velle Toll rääkis, et kliimaharidust on tarvis edasi arendada, mistõttu plaanitakse tulevikus anda välja sarnane õppematerjal ka koolilastele.
Katre-Liis Võhma ja Maria-Johanna Vompa