Eesti veebiajakirjandus lohiseb oma takti mööda

Kujuteldav näide veebitoimetuse tööst. Autor: Anete Hela Pulk.

Kuigi viimastel aastatel on Eesti veebiajakirjandus oma taset tõstnud ning erinevad meediaväljaanded kompavad veebimeediumi võimalusi, siis tehniliste ja erinevate lahenduste poolest on Eesti endiselt võrreldes välismaiste väljaannetega aastaid arengus maha jäänud.

Kindlasti ei saa üheselt ette heita Eesti veebiajakirjandusele selle võimalikke puudujääke, kuna mitmed väljaanded on ära kasutanud erinevaid formaate ja interaktiivseid lahendusi. Mulle aga tundub, et Eesti veebimeedia arengukohad selguvad juba heites pilgu mõningatesse välismaistesse lugudesse, mis on kirjutatud paar aastat tagasi ning teevad sellega nii-öelda silmad ette.

Samas võib Eesti veebimeedia ühe murekohana välja tuua ka väljaannete rahalised ning inimressursid. On ilmselge, et pisikese Eesti riigi väljaanded ei suudagi võistelda suurte meediakorporatsioonidega, nagu BBC või New York Times.

Plaanisin algselt analüüsida rohkem lugusid, aga kuna esimene loo kokkuvõte-analüüs tuli võrdlemisi mahukas, siis säästan lugejaid ning otsustasin võtta kaks head näidet, millest üks on Suurbritannia ning teine USA ajakirjandusest.

Ühised veebimeedia jooned vaadeldud lugude puhul. Autor: Anete Hela Pulk.

Valitud näited ilmestavad põnevat ja asjakohast veebiajakirjandust, mis oma essentsis hoiab lugejat teksti, visuaalide ja interaktiivsusega loo juures ning milles on osavalt ära kasutatud erinevaid loo jutustamise viise.

---

Mida kardavad poliitikud nagu tuld?

Esimesena võtan vaatluse alla briti väljaande the Guardian artikli, mis käsitleb deepfake tehnoloogia kasutust ning selle ohtu demokraatiale.

Kuvasalvestis vaadeldud loo pealkirjast ja GIF-ist. Autor: The Guardian.

Esimesena köidab pilku GIF ehk liikuv pilt, milles USA telesaatejuht ja koomik Jimmy Fallon kehastab praeguseks toonast USA presidenti Donald Trumpi. Kuigi sellelt on aru saada, kellega on tegemist, siis veidi alla kerides näidatakse oskuslikult ära ka deepfake tehnoloogia kasutust ning seda võrreldakse reaalse olukorra ehk Trumpiks maskeerunud Falloniga. Kuna suur osa lugejatest pöörabki enim tähelepanu pealkirjale ja juhtlõigule ning tihtipeale ei jõua sealt kaugemal, siis niisugune lahendus köidab tähelepanu, suudab seda hoida ning minu hinnangul on väärtus omaette. Usun, et ainuüksi liikuva pildi ning tabava pealkirja tõttu soovivad lugejad rohkem teema kohta teada saada.

Artikli puhul köidab ka nii teksti paiknemine arvutiekraanil ning selle liigendus, mis esiteks asub lehe vasakul pool ning paremat külge täidavad visuaalsed liikuvad pildid, mis muutuvad vastavalt kohale, kuhu lugeja on tekstisiseselt jõudnud.

Lisaks on tähtsam infomatsioon esile tõstetud rohelise taustaga, mis tõmbab juba värvi poolest tähelepanu. Seega sellest võivad ka lugejad mõista, et informatsioon on artikli autori arvates oluline ning lugeja huvi pälvimine võib olla üks autori taotlustest.

Kuvasalvestis the Guardiani loost, mis näitab esile tõstetud teavet. Autor: the Guardian.

Kuigi ka Eesti meediatekstides kasutatakse palju võimalusi lisada tekstile aktiivseid linke, siis selle loo puhul on erinevatele allikatele viitamisele ja nendeni suunamisele ka rohkem rõhku pandud.

Samuti on tagatud lugejale interaktiivsus, näiteks on võimalik osasid kastikesi sulgeda. Need ühtlasi näitavad lugejale ka peamise mõtte edastanud ettevõtte või inimese Twitteri konto nime. Niisugused lahtrid, mis alguses võivad tunduda kui tühipaljad mustvalged kastikesed, tõstavad aga esile olulisema, konfliktseima ning suudavad lugejat tegevusse kauemaks siduda.

Siinkohal peaksin välja tooma aga ka ühe miinuskoha. Nimelt sooviksin teksti kõrval oleva liikuva pildi juures näha USA kongressi esindajatekoja spiikri Nancy Pelosi kohta levinud videot, milles on kasutanud deepfake tehnoloogiat.

Koht artiklis, mis ilmestab interaktiivsust lugejatega. Autor: the Guardian.

Praegusel juhul oleks minu arvates mõistlikum seda artikli sees ja teksti kõrval seda videot näidata, kuna lugejad ei pruugi kõikidele tekstisisestele linkidele vajutada. Seega niisuguse GIF-i kasutamine on taaskord põnevust tekitav ning selle tõttu suureneb ka huvi, ent artikli looja peaks mõtlema ka lugemis- ja vaatamismugavusele. Seda eriti juhul, kui tegemist sama meediaväljaande loodud sisuga, mille jagamise osas ei tohiks probleemi tekkida. Seega natukene tundub olukord justkui lugejate õrritamisena.

Lisaks tulevad kasuks lisatud lingid, kuna pakuvad lugejale lisavõimalust, et ammutada teatud infokillu kohta rohkem informatsiooni väljaande soovitatud ja suure tõenäosusega mõistlikest allikatest.

Lisaks avaldab mulle muljet see, et on võimalik kuulata ka lühikest 12-sekundilist helilõiku selle kohta, mille on koostanud tehisintellekt ning mille taust on graafiliselt hästi lahendatud ning toetab helipilti.

Kuvatõmmis the Guardiani artiklist. Autor: the Guardian.

Seega kokkuvõttes ilmestab terve veebilugu hästi erivõimalusi, kuidas saab esile tuua tähtsaimat infot, hoida lugejat kauem teksti juures ning manada lugejale silme ette parim pilt loo teema kohta.

---

Usukogudus pani USA-s linnale päitsed pähe

Teisena võtan luubi alla Tampa Bay Timesi artikli selle kohta, kuidas üks kirik ja selle koguduseliikmed on suure osa ühe Florida linna kesklinna rajoonist kokku ostnud.

Kuvasalvestis Tampa Bay Timesi uuriva loo sissejuhatavast osast, mis annab ülevaate Clearwateri linnas kiriku kokku ostetud maadest. Graafika autor: Eli Murray väljaandest Tampa Bay Times.

Minu arvates on see lugu uuriva ajakirjanduse meistriteos. Kui mitte seda, siis igaljuhul hea veebiajakirjanduse näide on kahtlemata. Seda nii sisuliselt kui ka visuaalselt.

Mulle meeldib, kuidas loo alguses on kasutatud maaliitfotode vaatamise programmi Google Earth, et näidata reaalseid kinnistuid, mida on kokku ostetud. Lugejal on selle tõttu võimalik sukelduda konkreetsesse olukorda eri perioodide vältel, mida kuvatakse, kui inimene kerib allapoole.

Enne lugema asumist on leheküljel all servas üks väikene märge, mis vihjab sellele, et looga tutvumisel peaks lugeja enda hiirega või nutiseadmes alla kerima, et looga tutvuda. Niisugune lahendus – vilkuv noolekene, kutsubki lugejat enamgi kaasa rännakule, et saada teada loo tagamaade kohta. See on pisikene vihje sellest, et toimetus on korralikult läbi mõelnud, kuidas lugu atraktiivselt lugejani tuua ning seda ette mängida.

Märge soovitusega edasi lugeda. Autor: Tampa Bay Times.

Samuti jätkub lugu köitvalt. Lugeja jaoks on ekraani keskosas kirja pandud täpselt piisavalt palju informatsiooni mustas kastikeses. Selles ei ole mitte midagi üleliigset. Kõige tähtsam märksõna on seejuures märgitud ära teise värviga, et välja tuua selle sõna olulisus loo kontekstis. See aitab ka kiire kerimise korral meelde jätta peamise.

Samal ajal tuuakse Google Earthi taustal välja heledamana rajoonid ja kinnisvara, mille omanikuks said kirik või selle koguduseliikmed. Selletõttu on ka silmaga võimalik kiiresti eristada näiteks linna ja koguduse maatükke.

Kogukonna inimeste ning linna lähedal elavatele inimestele teeb loo veelgi intrigeerivamaks fakt, et tuuakse mängu linnasüda ning selle põhitänav. Siinjuures näidataksegi visuaalselt Google Earthiga ära need kinnistud, mida kirikuga seotud inimesed kindlal põhitänaval omavad. Soetatud kinnistute arv on šokeeriv ning on sarnaselt varasemaga toodud ka heledama värviga esile. Niisugused atraktiivsed lahendused ja võtted aitavad taaskord kerida justkui pinget, hoida lugejat aktiivsena. Samuti annab see võimaluse loo alguses edastada põhilised faktid ning seda lühidalt.

Edasi jätkub lugu mõnevõrra tavalisemas formaadis, mida võib pea igas veebiväljaandes näha. Nimelt on must tekst vormindatud keskele ja valgele taustale, ent siingi võiks välja tuua, et loo tegija on veebimeediale iseloomulikult osanud varieeruda tekstilõikude ja nende pikkustega. Üldiselt mõjutab niisugune lüke ka teksti tempot.

Veel on loos veebimeediale iseäralikult välja toodud mitu kaarti. Need näitavad ära linna asukoha Florida piirkonnas ning ka Clearwateri linna enda. Kui võrreldakse kaarte aastate lõikes, siis seal on punase ja kollase värviga näidatud omandatud kinnisvara. Taas peab ütlema, et see aitab manada lugejatele ette vajaliku olemuse olukorrast. Niisugused kaardid aitavad ka kaugemate linnade või ka riikide (näiteks minul kui eestlasena) elanikel mõista geograafilist olustikku kui ka loogiliselt silme ees näha muutusi.

Clearwateri linna kaardid aastatel 2016 ja 2019. Kollane värv tähistab kirikule kuuluvaid maatükke ning kinnistuid ning punane koguduseliikmete omasid.

Allikas: Tampa Bay Timesi analüüs.

Autorid: Connie Humburg, Tracey McManus, Eli Murray, Eli Zhang.

Kuigi nii-öelda annetuste kogumist ning sellele promo tegemist ei pea lugema ühe osana artiklist, siis siiski usun, et see on väärt mainimist, kuidas loo tegijad on selle oskuslikult loo kõrvale üles pannud. Minu meelest on niisugune tegevus tarvilik. See suurendab võimalust, et isik, kes on loo lugemisel jõudnud nii kaugele, soovib toetada ajakirjanike tegevust.

Ülevaade Tampa Bay Timesi loo tegemisele kulunud ajast ning mahust ning kutse teha annetus meediaettevõttele. Autor: Tampa Bay Times.

Samuti on lisatud vahepealkirjasid ja viiteid teistele artiklitele, mis avab tagamaid linnavõimu arvamuse ja arusaama kohta ning ka galeriile, mis näitab lähemalt konkreetseid hooneid.

Meeldivaks üllatuseks kasutatakse ka zoomimise efekti, kui Google Earth rakenduse kaudu näidatakse mitmel korral kindlaid kinnistuid.

Näide ühest võimalusest, kuidas loo autor Tracey McManus on kasutanud Google Earthi. Graafika autor: Eli Murray.

Kui öelda üks soovitus, mida ehk oleks saanud paremini teha, siis minu meelest oleks autor võinud mõne olulisema tsitaadi või mõtte tekstis eraldi esile tuua.

Kokkuvõttes ei ole ma varasemalt kohanud, et ükski väljaanne oleks nii erisuguseid ja põnevaid lahendusi loo jutustamises ning selle edastamiseks kasutanud. Soovitan kõigil looga tutvuda.