Eesti seadused sunnivad õpingud lõpetanud välistudengeid kodumaale naasma

Üle-eelmisel õppeaastal ei jõudnud, hoolimata tahtest, pärast õpingute lõppu Eesti tööturule 494 välistudengit ehk ligi iga kolmas õppur, sest kui välistudeng ei leia üheksa kuu jooksul endale töökohta, kaotab elamisloa ja peab riigist lahkuma.

Tartu Ülikooli välisüliõpilaste nõustaja Maarja Kungla sõnutsi saavad kolmandatest riikidest pärit välistudengid esialgu kuus kuud kestva elamisloa Euroopa Liitu ja Eestisse tulekuks. Pärast seda on neil võimalus kõrgkooliga koostöös taotleda õppimisluba, mis kestab õppeperioodi lõpuni. Peale kooli lõpetamist tuleb välistudengil üheksa kuu jooksul tööviisa tarbeks leida töökoht, vastasel juhul peab ta Eestist lahti ütlema.

Tartu Ülikooli andmetel õppis eelmisel aastal ülikoolis kokku 1820 välistudengit. Möödunud aasta välistudengite majandusliku mõju analüüsist selgub, et vilistlased toovad Eestile kasu siis, kui nad jäävad peale õpinguid siia tööle. Koolitatud ja motiveeritud töötajate panus tööturul ületab ja tasub Eestile nende õpetamiseks kulunud ressursse. Kusjuures mittetöötavaid välisvilistlasi on pea poole rohkem kui mittetöötavaid kohalikke vilistlasi.

Tartu Ülikooli kvantitatiivse majandusteaduse magistriõppe sel aastal lõpetanud aserbaidžaanlane Ismayil Nazim Oglu otsis Eestis tööd ligi kolm aastat. Nüüd töötab ta Tallinnas Nordea pangas ning lähitulevikus plaanib omandada ka doktorikraadi Tartu Ülikoolis. Oglu tõdes: “95% minu tuttavatest lähevad Aserbaidžaani tagasi, kuna nad ei leia tööd ja ei saa pikendada viisat ega elamisluba.” Tema hinnangul pärsivad töö leidmist, nii tal kui teistel välistudengitel, ukrainlaste eelistamine tööturul ja välistudengite kesine eesti keele oskus.

Statistikaameti andmetel töötab kooli kõrvalt umbes 80% Eesti ja pool välistudengitest. Välisüliõpilaste nõustaja Kungla sõnul lihtsustab praktika tudengite tööturule jõudmist ning õpingute lõppedes läheb elamisloa saamine sujuvamalt. Samas võib Kungla sõnutsi praktika pikendada õppimise aega, mistõttu jääb pikaajalise töö leidmiseks vähem kui üheksa kuud.

Arvutiteaduse välistudeng aserbaidžaanlane Tofig Bakhshiyevi magistriõpingud on pikenenud just praktika ja tööotsingute tõttu. Endiselt tööd otsiv Bakhshiyev tõdes, et välistudengite tööotsinguid lihtsustab vaid see, kui ettevõte saab tagada rahvusvahelise töökeskkonna, kus töökeeleks on inglise keel.

Kungla kinnitas, et välistudengite tööprobleem on olemas, kuid ülikoolil on selle lahendamisel väike osalus. Tema sõnul tulenevad ranged tingimused siiski Eesti seadusandlusest, kuid ülikool on üsnagi optimistlik selles osas, et välistudengil saab kohustusliku kuue ainepunkti mahus eesti keel piisavalt selgeks, et tööturul hakkama saada või doktorantuuris jätkata.

Cassandra Piirioja ja Karmel Ader