Eesti dokumentaalfilmi põld õitseb

Dokumentaalfilmide meeskonnad on tihtipeale pisikesed ning neis on ühel inimesel kanda mitu ülesannet. Tulevikuprognoos näib päriseluliste lugude jutustajate seas helge.

Eestis saab dokumentalistikat õppida Tallinna Ülikoolis magistrikraadi ingliskeelses päevaõppes. Ka filmikunsti ja audiovisuaalse meedia bakalaureusekraadi tudengitel on dokumentaalfilmi kursus valikkursusena programmis. Filmikunsti eriala viimase aasta tudeng Margareth Villers tõdes, et teda on dokumentaalfilmid alati võlunud ning kursus oleks võinud isegi pikemalt kesta. Siiski tunnistas ta, et filmikunsti tudengid kohe peale lõpetamist dokumentalistika magistriprogrammi tihti ei lähe, sest magistriprogramm on ingliskeelne ja tasuline.

Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi magistriprogrammi dokumentaalfilmi professor Riho Västriku tõdeb, et esimene magistrikraadi lend õppis küll eesti keeles, aga on kaheteistkümnest tudengist lausa üheksa välismaalast ning selle tõttu on õppetöö palju värvikam. “Lõpuks on filmikeel rahvusvaheline,” tõdes ta.

Filmitegijad eristavad dokumentaalide alaliikides filmi- ja ajakirjanduslikku dokumentaali. Västriku sõnul on viimane neist - ehk teledokumentaal - sarnasem reportaažiga, filmidokumentaal taotleb vaataja astumist tõlgendaja rolli. Dokumentaalides kasutatakse tihti ka vaatluse või uurimisprotsessi talletamise meetodeid, kus n-ö peategelastega viibitakse mingi periood tihedalt koos. Ta lisas, et dokumentaalfilmid on praegu justkui mängufilmide väikese venna rollis, seetõttu on ka nende rahastamisele mängufilmidest väiksemad summad.

Mängufilmis on võtteperiood orienteeruvalt 30 kuni 40 päeva, dokumentaalfilmides võib see kesta aastaid. Lisaks on levinud, et filmitegija kannab mitmeid rolle: režissöör filmib või vastutab lisaks ka teose tootmisprotsessi eest. Produtsendi ja monteerija Katrin Rannastu sõnul juhtub just dokumentaalfilmide puhul, et aeganõudvast produktsioonifaasist kaugemale ei jõutagi. Enda esimeseks filmiprojektiks dokumentaalfilmi valinud Sander Koit tõdes, et võtteperioodil on tulnud ette olukordi, kus lisaks lavastamisele kannab ta lisaks helirežissööri kohutusi. Mõlema sõnul seab piire rahaline võimekus, sest dokuementaalfilmi meeskonna liikmetel on käsil ka teisi projekte, mille tõttu nad pidevalt kättesaadavad pole.

Grete Kaio