ARVAMUS | Sel suvel tuleb minna muuseumisse ja peole

Turistid Tallinna vanalinnas. Foto: Julius Jansson (Unsplash)

Sel suvel tuleb minna muuseumisse ja peole. Selleks on mitu põhjust. Unustamata, et elame veel pandeemias, peame suvel tundma rõõmu heast seltskonnast, taastuma selle talve ja kevade stressist ning kuigi hinnad kallinevad, peame aitama turismisektoril viimastest aastatest taastuda.

Ma ei mõtle siin loomulikult ainult muuseumeid ja baare. Vihmastel päevadel saab minna kinno, valgetel õhtutel vabaõhuetendustele või kontserdile. On spaad, hotellid ja külalistemajad, jäätisebaarid, kohvikud, restoranid. Ekskursioonid üle Eestimaa või oma kodulinnas. Kõik, mis hetkel köidab, sinna tuleb minna kogu ühiskonna hüvanguks.

Põhjus 1: suhtleme

Kuigi tänavapildis pole pandeemiajälgi sel kevadsuvel enam näha, on see jätnud oma jälje harjumustesse ning veel on säilinud teatud laiskus, interts kodust väljumisel. Internet ja kodused üritused ei suuda aga asendada seda väärtust, mida annab suhtlus uute inimestega, teatrietendustel ja uutel näitustel käimine, või ka vabatahtlik töö või käsitööringid.

See nähtus, mida on vaja soodustada, on ühiskondlik sidusus. Tee leidmine teiste oma ühiskonna liikmete juurde. Võib rääkida juttu ja vahetada mõtteid (soovitan selleks kedagi, keda veel ei tunne), võib käia vaatamas, mida praegu luuakse või millist loodut näidata tahetakse. Kõige olulisem aga: tajuda end millegi osana, näha lahkust ja sõbralikkust ja avada end nii lähematele kui kaugematele ideedele, kogemustele, uutele inimestele.

Kuigi uudisvoog ja suhtlus tuleb internetist lihtsasti, ning saab vaadata filme ja etendusi, kuulata muusikat, näha näitusi virtuaalselt, jääb puudu tundest. Minu enda kogemus ütleb: ma jõudsin kinno viimati pool aastat tagasi. Kuid kinos ma ei mängi filmi vaadates telefonis mängu, või ei jäta vahele aeglase filmi tundlikumaid stseene. Ei tahakski jätta. Tunne on teine, ehk kvaliteet on teine.

Põhjus 2: puhkame

On olnud raske talv, millele järgnes raske kevad. Oleme proovinud end hoida ja terveks jääda, muretsenud enda ja oma lähedaste pärast, veel üks aasta. Mõelnud terve talv, kuhu saab minna ja kas ikka tasub. Mõelnud, kas see on külmetus või koroona; kas tunnen end ikka piisavalt halvasti, et puhata ja mitte siiski tööd teha, sest arvutis saab ju ka; kas vaktsiinivastase Facebooki-postituse all vaielda või ignoreerida või moderaatoritele teatada.

Arutanud, kui palju keegi kommunaalkulusid maksis. Mõelnud, kas Tallinnas saab veel korteri üürida või peaks välismaale kolima. Palk oleks vähemalt kõrgem. Arvutanud, kui palju võib kõrgete impordikulude tõttu toote eest raha küsida, et keegi seda veel osta suudaks.

Vaadanud pilte ja lugenud lugusid Ukrainast.

Kuid on tulemas suvi. Vähemalt küttekulud on madalamad. Puhkusteperiood on tulekul.

On aeg puhata.

Põhjus 3: toetame

Peame kulutama natuke raha. Kui seda ka natuke on, muidugi. On näha, et Eesti turismiettevõtted on hakanud taastuma. Statistikaametis kodulehelt saab näteks lugeda, et märtsis hakkas turistide hulk juba liginema 2019. aasta tasemele. Selle aasta alguses on meil ka välisturiste käinud, kuid siseturiste on siiski rohkem.

Saab aga alles näha, milline on olukord suvel. Ukraina sõja tõttu ei julge kaugemalt tulnud turistid otse Venemaa külje alla tulla, ning ka tavapärased kruiisireisid ei too enam turiste, kui Peterburi enam reisisihtkoht ei ole.

Ettevõtted on sellest teadlikud, ning keskenduvad rohkem siseturismile. Tallinna linnas näiteks on iga kuu esimesel pühapäeval linnale kuuluvatesse muuseumitesse sissepääs tasuta, MTÜ Eesti muuseumiühing tegeleb aga näiteks muuseumikaardi loomisega, mille eesmärk on samuti just Eesti elanikke kodust välja meelitada.

Külastajad saavad aidata kaasa, et Eesti kultuuriasutused, millest mitmed viimasel paaril aastal kidatsenud on, õitsele saaksid lüüa. Selleks on vaja vett, hoolt ja armastust.

Autor: Tuuli Kalev