ARVAMUS: Naisepeksja muretseb abieluvõrdsuse valguses pere turvatunde pärast

Naistepeksja Mihkel Kunnus avaldas Postimehes muret perede turvatunde üle seoses abieluvõrduse teemaga. On vähe asju, mis kaaluks pere turvatunde rikkumisel üle nendega vägivallatsemise. Miks on tuntud naistepeksjal platvorm Postimehes, et avaldada arvamust pere turvatunde kohta?

,,Isegi entusiastlik ja demonstratiivne semiootiline kanapimedus ei suuda varjutada tõsiasja, et praegune koalitsioon kahjustas kõvasti perede ja eriti lasterikaste perede turvatunnet”, kirjutas semiootik Mihkel Kunnus Postimehes.

Kunnus kirjutab, et kõik progressiivsed turvatunded, mida praegune “nuhtluskoalitsioon” tõotab on peale abieluvõrduse kinnitused sellele, et ebameeldivaks muutunud partnerile saab igal hetkel öelda ei. Kunnus viitab, et seksuaalvahekorras võib üks või enam partneritest igal hetkel otsustada, et ta pole olukorraga mugav ja ei soovi jätkata. Minu arvates igati loogiline õigus, mis igal inimesel peaks olema.

Aastaid tagasi mõisteti Kunnus kokkuleppemenetluses süüdi kolmes perevägivalla episoodis. Kohus mõistis talle kehalise väärkohtlemise eest 11 kuu pikkuse tingimisi vangistuse üheaastase katseajaga, vahendas toona Delfi.

Lõuna Ringkonnaprokuratuur süüdistas Kunnust elukaaslase kolmel korral löömist, millega tekitas kannatanule valu. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärna sõnul ei ole inimsuhetes vägivallal õigustust. “Kahjuks pöörduvad kannatanud abi saamiseks riigi poole alles korduvate rünnete puhul, kui vägivald on süvenenud ja tagajärjed tõsisemad,” sõnas prokurör.

Kunnus postitas ise sotsiaalmeedias, et kohtuotsusest pole võimalik järeldada kogu tõde.

Hiljem tuli välja, et Kunnus mõisteti süüdi raskendavatel asjaoludel. Selgus, et raskendavaks asjaoluks oli alkohol, kirjutab Kroonika. Kunnus rääkis “Radaris”, et alkohooliku pohmell on põrgu kui kirjeldas oma kainuse tagasilangusi.

Naiste tugi- ja teabekeskuse leheküljel on eraldi välja toodud vägivalda soodudustava tegurina alkohol. Kuigi alkoholi ja narkootikume ei saa näha vägivalla tekitajatena, siis küll vägivalla väljapäästjana. Alkohol on seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega. Vägivallatsejad kasutavad sageli alkoholi ja narkootikume tegude põhjendamiseks – ma ei teadnud ju isegi, mida ma teen.

Turvatunne on igale inimesele subjektiivne, kuid tekib küsimus, miks räägib süüdimõistetud perevägivallatseja laste ja pere turvatundest. Kas turvalisem pole mitte õnnelik laps kahe isaga, kuivõrd õnnetu laps vägivaldse isaga? Kuigi üks ei kaalu teist üle on Kunnuse tiraad pere turvatunde osas Postimehes mõnevõrra silmakirjalik.

Amsterdami (UoA) ja Columbia ülikooli teadlaste tehtud uuringus kõrvutati 95 ema-ema pere lapsi ja vastavalt 95 ema-isa pere lapsi ja laste käitumises, emotsionaalses ja füüsilises tervises, õpiedukuses ja üleüldises heaolus ei leitud ühtegi vanemate soost tulenevat vahet.

Laste heaolu juures mängisid rolli pigem peresuhted. Seega puudub teaduslik alus keelata samasoolistel paaridel lapsi saada, adopteerida, kasvatada jms.

Vastupidisel kirjutas 15 aastase kogemusega psühholoogia taustaga autor Traci Pedersen (artikkel läbis teadusliku nõuandekomsjoni), et vanemate vahel nii emotsionaalse kui ka füüsilise vägivalda nägemine kõrgendas lastes ärevust, halba tuju ja madalat sotsiaalset funktsioneerimist.

Kuigi ma ei saa teiste eest rääkida, siis andmed paraku räägivad. Lapsed on õnnelikumad samasooliste vanemate lastena kui vägivaldse vanemaga. On hämmastav, et Postimees annab platvormi nii silmakirjalikule arvamusliidrile.

Mihkel Kunnas 2012. aastal kirjandusfestivalil. Wikimedia Commons