Vaatamata sellele, et tundlikke teemasid kajastavad ajakirjanikud kogevad negatiivset tagasisidet, nad teadlikult olulist teemat või detaile kirjutamata ei jäta, kuid meediauurija sõnul see nii must-valge ei ole.
Tartu Ülikooli (TÜ) ajakirjandusteadlase Signe Ivaski sõnul võib ajakirjaniku enesetsensuuri mõista läbi lugude, mis on uudisväärtuslikud, kuid jäävad kajastamata. Avaldamata jätmise põhjuseid võib olla mitu, näiteks tunneb ajakirjanik lugu tehes end ebamugavalt või -turvaliselt. Ivask rääkis, et enesetsensuur võib rakenduda siis, kui kajastatakse tundlikke ja laetud teemasid nagu sõda, vaktsineerimine ja immigratsioon.
Just selliseid kriitilisi teemasid kajastavad nii Delfi ajakirjanik Kaili Malts kui ERRi rindeoperaator Kristjan Svirgsden. Ehkki nende kajastatavad teemad on ühiskonnale olulised, võivad need osa rühmades tekitada pahameelt, mis väljendub kohati ajakirjaniku vastu suunatud isiklikus rünnakus. Signe Ivaski sõnul võib see aga süvendada ajakirjanike enesetsensuuri.
Svirgsdeni sõnul muutus pärast Ukraina sõja algust see, kuidas ajakirjandus sündmust jäädvustab. Ta tõi näiteks, et varem ei näidatud verd ega surnud inimesi, kuid nüüd on kaadrid järjest õudsemad. “Kui inimestele näidata sündmust läbi lillede, tundub distantsilt, et mis see toimuv siis ära ole, midagi hirmsat ju ei juhtu,” ütles ta. Svirgsden nentis, et ehkki inimesed ei taha veriseid kaadreid näha, enesetsensuuri ta ei taju. Pigem tunneb ta, et tänu muutusele, kuidas sõda kajastatakse, on näiteks võrreldes sajandi algusega enesetsensuur pildis oluliselt vähemaks jäänud.
Delfis faktikontrolle kirjutava Kaili Maltsi sõnul ei tunne ta, et tema lugudes rakenduks enesetsensuur. “Ma pole end kunagi lugu tehes tagasi hoidnud, sest kardan pahameelt. Isegi siis kui pean kedagi torkima,” ütles ta. Malts rääkis, et on arvestanud negatiivse tagasisidega, sest teab, et paneb kedagi negatiivsesse valgusesse. “Olen seda meelt, et lugu peabki tekitama emotsioone, olgu siis head või halvad,” ütles ta.
Rindeoperaator Svirgsden rääkis, et ehkki temale ei ole keegi negatiivseid kirju saatnud, on pahameele osaliseks saanud tema kolleeg Anton Andrejev. “Talle on küll mingid ekreiidid Ukraina sõja kajastamise kohta kirjutanud,” ütles ta. Svirgsdeni sõnul ei tasu neid kuulata, sest teema on tähtis ja inimesed peavad teadma, mis päriselt toimub.
Malts ütles, et teda on faktikontrollide pärast ähvardatud küll. Tema sõnul on konstruktiivne tagasiside oodatud, kuid tema isiklik ründamine pole mõeldav. “Võtan seda kui koerad hauguksid kuskil ukse taga, seda ei saa tõsiselt võtta,” ütles ta.
Signe Ivask sõnul on tsensuur laetud sõna ja ehkki ajakirjanikud ise enesetsensuuri ei taju, võib teadmatu enesetsensuur rakenduda. “Kui ajakirjanikku järjepidevalt pommitatakse võib ta langetada otsuseid, et ennast hoida,” ütles ta. Samas rääkis ta, et see ei mõjuta üldiselt tundlikke teemade kajastamist. “Ei tohi jääda mulje, et Eesti ajakirjanikud on mõjutatavad ja lihtsalt rünnake ning nad enam ei kirjuta. Kirjutatakse küll,” ütles ta.
Maria-Johanna Vompa