Tallinn ja Tartu pole nõus tulumaksuseaduse muutmisega

Rikkamad omavalitsused seisavad vastu valitsuse plaanile muuta tulumaksuseadust nii, et nende tulude arvelt aidatakse vaesemaid omavalitsusi.

Regionaalminister Madis Kallas saatis suurematele omavalitsustele ja Eesti linnade ja valdade liidule (ELVL) kooskõlastamiseks seaduse eelnõu, mille kohaselt langeb omavalitsustele laekuv tulumaksumäär alla 12 protsendi, samal ajal tõuseb nii pensionist eraldatav tulumaksumäär kui ka käibemaksu määr. Selline seaduse muudatus tähendaks Tallinnale tuleval aastal pea 7 miljoni euro kaotust.

Tallinna linnapea ja ELVL-i juhatuse esimees Mihhail Kõlvart lausus, et ei linnavalitsus ega ELVL ei kooskõlastanud seaduseelnõud. Tema sõnul ei ole plaan ei jätkusuutlik ega omavalitsustega arvestav.

“Tallinn soovib aidata nõrgemaid omavalitsusi, kuid seda ei saa teha lihtmatemaatilise valemi põhjal,” lausus Kõlvart. Ta selgitas, et riigieelarvest peaks täiendavalt eraldama omavalitsustele ligi 11 miljonit eurot, kuid mitte tugevamate omavalitsuste rahakottide arvelt. “Valem on selline, et 16 omavalitsust kaotavad oma tulubaasist 11 miljonit, Tallinn sellest 7 miljonit,” selgitas ta.

Kaardilt näeb, et enamik saartel toimivatele kohalikele omavalitsustele tõotab 2024. aasta väiksemat tulu kui muidu. Joonisel märgib negatiivset muutust punakam toon, lisatulu võimalust rohelised toonid.

Tartu linnavalitsuse tuludest kaoks tuleval aastal üle poole miljoni euro. Ka Tartu abilinnapea Priit Humali sõnul pole seaduseelnõu piisavalt läbi mõeldud, sest igal omavalitsusel on erinevad kulu ja tulu allikad. “Tartu linna suur kuluallikas – aastas umbes 15 miljonit eurot – on ühistransport, mida mõnes väiksemas omavalitsuses pole,” selgitas ta.

Humal tõdes, et kuigi Tartu linna 274 miljoni euro suurusest eelarvest miljoni kaotamine võib tunduda justkui väike loovutus teiste omavalitsuste paremaks käekäiguks, siis see tegelikkuses nii pole. “Arvestades ka üldist hinnatõusu on iga miljon arvel,” ütles ta.

Plaanitud seadusemuudatuse järgi hakkavad suurimat tulu saama Narva ja Kohtla-Järve linn, Narva järgmisel aastal poolteist miljonit, Kohtla-Järve pea miljon eurot. Narva linnavalitsuse liige ja rahandusosakonna juhataja Jelena Golubeva sõnas, et lisatulu võimaldaks katta kõiki jooksvaid kulusid, milleks linnavalitsus praegu raha oma taskust otsima peab. Ka Kohtla-Järve abilinnapea Erik Setškovi sõnul oleks muudatus omavalitsusele vajalik.

Joonis 2. Lisaks kahele Ida-Virumaa linnale ootab lisatulu ka Pärnu linn, mille tulubaasi lisandub üle 600 000 euro. Peale selle toimub tulubaasis positiivne muutus veel kuuekümnel omavalitsusel.

Elva linnavalitsus saaks samuti seadusemuudatusest kasu, seda tuleval aastal pea 190 000 euro suuruses. Abivallavanem Heiki Hansen ütles, et kuigi on selge, et Elvale kuluks raha ära, ei ole ta plaanitud muudatusega nõus. “Me teame, et riigilt omavalitsustele seatud ülesanded – näiteks hooldereform – on alarahastatud, aga just see alarahastus on tinginud olukorra, kus osad omavalitsused on hädas,” ütles ta.

Hanseni sõnul oleks tarvis kõiki omavalitsusi täiendavalt toetada. “Kui kogu pada on defitsiidis, siis ühest paja nurgast teise tõstmisega ei likvideerita defitsiiti,” sõnas ta.

Kõigi omavalitsuste juhid olid ühel meelel, et seaduseelnõu on valminud kiirustades. “See kõik on veel toores, ootame, mida valitsus tagasisidest lähtuvalt otsustab,” lausus Tartu abilinnapea Priit Humal. Seaduseelnõu tagasisidestamise tähtaeg oli 11. mail.

Autorid: Gretel Juhansoo ja Kätrin Zupsmann