Uluk, kes tõenäoliselt talvel jõge ületas, jääst välja ei pääsenud ning hukkus, triivis eelmisel reedel 12. mail Tartu kesklinna Kaarsilla alt läbi. Korjus takerdus oma teel nii sadamasildade taha, Lodjakotta kui ka veepealsesse baari Naiiv, kuid jõest ei tõmmanud seda keegi välja. Tekib küsimus, kes vastutab – kas linn, riik või hoopis loodus?
“Asi taandub sellele, et linnas ei viitsita sellega tegeleda."
Juhtunust nädal aega hiljem loobivad Tartu linn ja keskkonnaamet põdrakorjust nagu Tatikas ja Vesipruul surnud koera “Kuulsuse narrides".
Tartu linnavalitsuse puhastusteenistuse peaspetsialisti Madis Tammeorgi sõnul on Emajõgi riigi veekogu ning kõik metsloomad riigi loomad: “Omanik peab tegelema oma asjadega. Meil ei luba seadus võõrast vara puutuda.” Tammeorg lisas, et tema andmeil on keskkonnaameti seisukoht mitte sekkuda ning korjus looduse ringlusesse lasta.
Samas proovis linn ikkagi põdra triivi ohjeldada. Nimelt palkasid nad hooldusfirma Lõunalaaned OÜ, kes aitas tokkidega korjust jõe keskel hoida ning toppama jäädes takistuste tagant lahti koukida. Meresõiduohutuse seaduse järgi vastutab laevaliiklust segavate takistuste eemaldamise eest veeteede amet. Tammeorgi sõnul ütleski keskkonnaamet Tartu linnavalitsusele, et põdrakorjus ei sega veeliiklust, seega riik ei võta midagi ette.
“Seda ei oska planeerida ega panna eelarvesse, mitu põtra sel aastal upub.”
Keskkonnaameti Tartumaa büroo juhataja Tanel Türna rääkis aga hoopis muud.
“Loll jutt,” lausus ta, “Asi taandub sellele, et linnas ei viitsita sellega tegeleda. Meil on olemas paadid ja tragi (riist uppunud esemete ülestõstmiseks), oleme vajadusel ka aidanud, aga sel korral me küll abipalvet ei saanud.”
Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Andres Pool aga leidis, et miks pidanuks kohalik omavalitsus üldse keskkonnaametilt abi paluma – eriti, kui jutt käib riigi omandist. "Seesama riik annab ise keskkonnaameti kaudu välja nii jahilubasid kui ka kõiki muid asju," sõnas ta.
Pool rääkis, et põhjus, miks kohustust veeretatakse, on jant ja kulu, mida korjusest lahti saamine nõuab. “Seda ei oska planeerida ega panna eelarvesse, mitu põtra sel aastal upub,” lisas ta.
Probleem ei seisnegi tegelikult põdra kaldale sikutamises, vaid selles, mis juhtub edasi. Juriidiliselt ei saa põtra kaldale jätta. Maanteel oleva looma lahendanuks transpordiamet ära, kuid selle jõepõdraga ei tahtnud keegi tegeleda – seega algas ametnikevaheline põrgatamine. Täiskasvanud põdra ligi pool tonni kaaluv vett täis korjus ei mahu tavalisse autosse, seega tuleb hankida transport. Järgmisena peab selle viima Väike-Maarjasse AS Vireeni loomsete jäätmete käitlemise tehasesse. Kokku maksab see protsess paartuhat eurot.
“Summa küsitakse selle käest, kes viib,” lausus Pool linnavalitsusest. Tema sõnul ongi keskkonnaamet nii abivalmis põtra välja tõmbama, sest ülejäänuga tegelemine jäetaks Tartu linnavalitsuse kanda. Seetõttu ei palunud linn ka kohalike Tartumaa jahimeeste abi, sest arve oleks saabunud just linnavalitsuse postkasti.
Türna keskkonnaametist seletas, et ka neil ei ole rahalisi ressursse, et sellist operatsiooni toetada.
Aga mida siis teha?
Näiteks Tallinna linnal on konkreetne eeskiri, mida linnaloomadega ette võtta. Olgu nad siis abitud, haiged, kodutud või surnud. Tartus reeglistikku aga pole. Andres Pooli sõnul ei leita Tartus nii palju abivajavaid loomi, et sellist eeskirja tarvis oleks. “Meil on olemas kokkulepe loomade varjupaigaga, kes korjavad ära varesed ja koerad-kassid," rääkis ta, "Neil on ka omaette sügavkülm, sest iga korjuse pärast ei hakka sõitma Väike-Maarjasse."
“Eks suvel näha, kas Zeppelini alt tulevad kondid välja või mitte.”
On mõistusepärane lasta kaladel, lindudel ja lagundajatel korjusega oma töö teha. Samas vajaks Tartu südalinnas ulpiv poollagunenud põdralaip ikkagi sekkumist. “Meil ei ole ka mingit jõe peaspetsialisti, kes sellega hommikust õhtuni peaks tegelema,” sõnas Pool, “Eks suvel näha, kas Zeppelini alt tulevad kondid välja või mitte.”
Variant on ka toimetada korjus inimeste silma alt metsa lagunema – sel juhul ei peaks linn ega riik tuhandeid eurosid maksma. Paraku ei ole selline aktsioon aga juriidiliselt korrektne.
Ei keskkonnaamet ega Tartu linnavalitsus ei tea, kuhu põder viimastel päevadel triivinud on. Tõenäoliselt takerdus see kuhugi – või vajuski juba põhja.
Autor: Mirjam Koch