Statistikaamet küsib rahvaloendusel rahvuse ja sisserände kohta

Statistikaamet kinnitas aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse valikuuringu küsimustiku, kuhu viimaste täiendustena lisati küsimused rahvuse, emakeele ning sisserände kohta.

Statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuhi Liina Osila sõnul on nii rahvuse kui ka emakeele info olemas rahvastikuregistris, aga loenduse küsimustikus saab mõlema puhul märkida kaks valikut.

„Teadlaste ja ametnike kõrgendatud huvi on rahvaloendusega välja selgitada, kui palju elab Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust ning kahte emakeelt. Tulevikule mõeldes tasuks kaaluda selle info kogumist ka rahvastikuregistrisse, et see oleks järjepidevalt kättesaadav,” ütles Osila.

Lisaks analüüsis statistikaamet registrite infot Eestisse sisse- ja tagasirännanute ning siin elavate, kuid välismaal töötavate inimeste kohta. Analüüsi käigus selgus, et ka sisserännet puudutavad andmed vajavad inimestelt üle küsimist.

„Küsime valikuuringuga seda, kas inimene on alates 2011. aastast elanud pidevalt vähemalt aasta või kauem väljaspool Eestit. Kui inimene vastab sellele jaatavalt, siis täpsustame, mis aastal ta viimati Eestisse elama asus ja millises riigis ta varem püsivalt elas,” sõnas Osila.

Varasemalt on kokku lepitud, et Eesti elanikel tuleb rahvaloendusel vastata riigisisesest vajadusest lähtuvalt loetud küsimustele, mis puudutavad keelte ja murrete oskust, usulist kuuluvust ning terviseprobleemi olemasolu ja selle mõju igapäevastele tegevustele. Lisaks küsitakse praeguse elukoha ja partneri kohta. Muu vajalik info Eesti rahva ja eluruumide kohta saadakse ligi 30 erineva andmekogu andmeid kasutades.

Rahvaloenduse lühikesele veebiküsitlusele saavad vastata kõik Eesti elanikud. Loenduse teises etapis hakkavad küsitlejad vastuseid koguma juhuvalimisse kuuluvatelt aadressidelt, kust veebi teel ei saadud kõigi elanike vastuseid. Kokku on valimis umbes 40 000 eluruumi ja neis elavad umbes 60 000 inimest.

Foto: Gabrielle Henderson/Unsplash