Slava Ukraini skandaal andis valusa hoobi ka teistele abiorganisatsioonidele

Märtsis lahvatanud Slava Ukraini rahaskandaal on viinud ka teised abiorganisatsioonid olukorrani, kus annetajaid on vähe ja oma usaldusväärsust tuleb tõestada rohkem kui varem.

Tänaseks on Slava Ukraini juht Johanna Maria Lehtme juhi kohalt tagasi kutsutud, kuid reaalselt selgust raha ebaotstarbelise kasutamise osas ei ole siiani. Seeläbi kannatavad ka teised toetusi koguvad organisatsioonid, sest inimeste usaldus nende vastu on oluliselt langenud.

Punase Risti kommunikatsioonijuht Liis Ehrmingeri sõnul mõjutab iga suurem skandaal ja arutelu meedias automaatselt ka teisi, sest Eesti on lihtsalt nii väike. “Need inimesed, kes on Slava Ukrainile annetanud, on kindlasti pettunud ja vaevalt, et neil käsi tõuseb nüüd kellegile teisele annetama,” ütles Ehrminger.

Slava Ukraini kahtlane rahakasutus on pannud inimesed kaks korda järele mõtlema, enne kui nad oma raha kuhugi annetavad. Alates märtsist on Punasele Ristile laekunud annetuste hulk kõvasti vähenenud ning tänaseks on see jõudnud lausa kriitilise piirini.

Hetkel laekub Punasele Ristile rahalisi annetusi päevas umbkaudu saja euro ringis. Ukraina haiglad vajavad korraga aga ligi poole miljoni suuruseid toetusi. “See aeg terendab, kus me varsti peame Ukrainale ütlema, et me enam ei saa neid aidata,” ütles Ehrminger.

Toetuste vähenemise toob välja ka Mondo kommunikatsioonijuht Kelli Eek öeldes, et enam ei jõua nendeni nii palju annetusi kui varem. Siiski on nendeni leidnud tee ka inimesed, kes varem annetasid oma raha just Slava Ukrainile. “Mõni inimene vaatab meie poole nüüd rohkem, meil on enda arvates vähemalt usaldusväärsus ka päris kõrge, sest me oleme oma tegevuses olnud alati avalikud,” ütles Eek

Toetuste langustrendi oli näha juba enne skandaali, sest inimestel on tekkinud sõjaväsimus, mistõttu ei seata annetuste tegemist enam prioriteediks. Kriitiliseks muutis Liis Ehrmingeri sõnul asja aga just Slava Ukraini skandaal. “Sellised asjad võiksid üldse olemata olla, aga loomulikult kui on probleem, siis sellest tuleb avalikult rääkida,” ütles ta.

Punase Risti kommunikatsioonijuhi sõnul on hetkel kõige olulisem see, et nii nemad kui teised abiorganisatsioonid oleksid oma tegevuses ja kommunikatsioonis võimalikult läbipaistvad, sest ainult nii on võimalik kaotatud usaldus taastada.

Nende abiorganisatsioonide jaoks, kes ei sõltu otseselt eraisikute toetustest, on eelkõige muutunud just see, kui palju nende tegevuse vastu huvi tuntakse. “Meedia tunneb nüüd palju rohkem huvi selle vastu, kuidas asjad kapoti all toimuvad, mis on väga tore,” ütles Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson. Ta lisas, et nemad on omalt poolt informatsiooni jaganud ka juba eelnevalt, kuid varasemalt pole see kedagi huvitanud. Tema sõnul on suurem tähelepanu avalikkuse poolt ainult positiivne. “See on usaldusväärsuse ja vastutuse küsimus,” ütles Janson.

Pagulasabi juhataja tõdes siiski, et kogu praegune skandaal jätab kõigile Ukraina abiga tegelevate organisatsioonidele oma märgi. “On kindlasti inimesi, kes arvavad, et kui kellelgi oli midagi valesti, siis järelikult teevad kõik midagi imelikku,” ütles Janson. Tema sõnul on sellel kindlasti otsene mõju organisatsioonide tegevusele, kuid samas puhastab see jällegi välja. “Meie oleme Ukrainas tegutsenud juba 9 aastat, see on kriisikonfliktides töö, mis tähendab, et see ei ole midagi, kuhu saaks suure hurraaga järsult pihta hakata ja sisse minna – siin on vaja tugevat organisatsiooni,” sõnas Janson.

Punase Risti kommunikatsioonijuhi Liis Ehrmingeri sõnul on hetkel peamine see, et Slava Ukraini osas tuleks selgus nii kiiresti kui võimalik – mis juhtus ja kus läksid asjad valesti. “Seni kuni spekulatsioonid on üleval, on keeruline selle sõnumiga löögile pääseda, et tegelikult meid võib usaldada ja raha jõuab kohale,” ütles Ehrminger.

Autor: Christina Veinberg