Peame küsima, miks me enda kõrget lendu ei püüa

Vaatamata tagasilöökidele liikus Märt ikka oma unistustele lähemale. Autor: Christina Veinberg

Umbes aasta aega tagasi otsustas Märt (nimi muudetud – autorile teada), et hoolimata tagasilöökidest peab ta oma unistused täitma. Ta peab lendama minema.

Märt on 20ndates eluaastates noormees, kes juba väikese poisina unistas piloodiks saamisest. Selle nimel sõitis ta nädalavahetustel Tartust Tallinnasse, et sealse lennujaama aia taga lennukeid pildistada. See tähendab, et enne piloodiks saamist oli tema hobiks plane spotting, mis tähendab lennukite reaalajas jälgimist ning nendest fotode või videote tegemist. Kui nädalavahetuseks Tallinna lennujaama bussipeatusesse piletit osta ei saanud, käis ta masinate tõuse ja maandumisi jälgimas Tartu lennujaamas. Küll aga ei liikunud seal neid suuri ja imetlusväärseid lennumasinaid, nii et see tõstis Märdi nahal vaid mõne üksiku ihukarva.

Valus tagasilöök

Märdil võinuks olla kõik eeldused, et Eesti lennuakadeemia õhusõiduki juhtimise erialale sisse saada. Ta oli tark, sest kui ta ei pildistanud lennukeid, siis tegeles ta nende uurimisega. Ta tundis öisel ajal masina hääle järgi ära, mis lennukitüüp tema pea kohal lendab.

Siis tuli aga tagasilöök. Märt ei saanud soovitud erialale sisse. Ta kukkus konkurentsist välja juba esimeses etapis, sest ei läbinud kutsesobivustesti. Kuna Märt oli lennuakadeemiasse sisseastumiseks vajalike katsetega alustanud juba kevadel, jäi tal aega kandideerida ka teistesse kõrgkoolidesse. Olgugi et Märdi jaoks ei olnud ükski teine amet tema unistus, jõudis ta kiirelt arusaamale, et mingi bakalaureusekraadi peab ta ikkagi kätte saama, sest tema perekonnas on kõik kõrgharitud. Nii otsustaski Märt, et läheb õigusteadust õppima, sest see tundus talle huvitav ja tulevikuvaates ka mõistlik. Sellele erialale sai ta sisse katseteta, sest oli varasemalt vabariiklikel olümpiaadidel tulnud kõrgetele kohtadele.

Südant ei saa sundida

Kui Märt oli õigusteadust õppinud ühe semestri jagu, sai ta aru, et see pole üldse tema jaoks. Ta tundis kurnatust ja tüdimust. Ta ei tahtnud enam. Sellest tundest lahti saamiseks otsustas ta minna reisile ning avas lennundusettevõtte kodulehe, et valida sihtkoht. Soojamaareisi otsides avastas Märt, et ettevõtte kodulehel on võimalik tutvuda sealsete karjäärivõimalustega ja ta tundis vajadust sellele klikkida.

Lennundusettevõte otsis Tallinnasse oma salongipersonali lisa. Olgugi et piloodina ta tööle minna ei saa, siis lennata saab ju ka teisiti. Märt kirjeldas enda esimest mõtet: “Aga mis siis saab, kui ma lähekski? See oleks väga lahe”. Märt tundis, et ta on täpselt see, keda kuulutuses kirjeldati: täisealine keskharidusega hea suhtleja, kellel on puhas karistusregister, hea tervislik seisund ning kes oskab ujuda. Ujumisoskust peab salongipersonal raskendama lennuõnnetuste puhul. Kui ta selle kuulutuse 2021. aasta lõpus leidis, otsustas ta siiski veel juuraõpingute kasuks lootes, et äkki leiab ta enda seest ka selle kire.

Küll aga süvendas ülikooli teine semester veelgi enam Märdi vaimseid probleeme piirini, kui ta soovis endalt elu võtta. Tuli juba teine F, siis kolmas ning lõpuks oli järeleksameid rohkem, kui ta teha suutis. Eksamitel põrumist selgitas Märt sellega, et ta ei mõistnud, mida temalt oodati – tema hinnangul oli enne eksamit üks jutt ning pärast hoopis teine. Kehvade tulemuste tõttu oleks Märt pidanud kursuseid kordama jääma ning ei oleks saanud jätkata 2. kursuse ainetega.

Õige samm unistuste suunas

Küll aga mõistis ta kiiresti, et ei pea ülikoolis sunniviisilisest olema. Ta ei pea õppima õppimise pärast. “Kui ma ei näe ennast mingi ametiga tegelemast kümne aasta pärast,” lausus Märt, “siis kaob ka motivatsioon.”

Siis võttis Märt akadeemilise puhkuse, et elujõudu taastada, et tõsta enda heaolu esikohale. Ülikooli tõttu tekkinud vaimse tervise probleemid taandusid, aga huvi lennunduse vastu ei raugenud. Talle meenus eelmise aasta lõpus nähtud tööpakkumine, mis oleks samm ta kõrgeima lennu suunas. Tema unistuse suunas.

Tööpakkumine oli veel ettevõtte kodulehel olemas ja ta küsis endalt uuesti: “Aga mis siis saab, kui ma lähekski?” Nüüd tundis Märt, et tal pole enam midagi kaotada ja see ongi see miski, mis aitab tal olla rahus, olla pilvede embuses.

Üsna pea pärast kandideerimist kutsuti Märt salongipersonali õppustele. Eile lendas ta Pariisi ja sealt Eestisse tagasi, täna on Märdil ees üks edasi-tagasi lennureis Amsterdami.

Olgugi et töö on vastutusrikas ning tööülesannete sisu erineb pilootide omast, siis kokkuvõttes on ametite eesmärk sama: hoolitseda reisijate turvalisuse ja ohutuse eest. Oluline on, et Märt lendab kõrgelt ja püüab seeläbi oma unistusi.

Autor: Kätrin Zupsmann