ARVAMUS: Me peame rääkima Luunja kurgist

Kurgitaimed. Allikas: Grüne Fee

Kolisin Tartusse 2020. aastal. Kui üritasin esimest korda uues elukohas õndsasse unne suikuda, tabas mind suur üllatus - õues on ju VALGE!

Tookord unesegasena nägin utoopilist veidrat kollakat kuma. Olin segaduses ning arvasin, et ufod on viimaks tulnud Maad vallutama.

Pärisin põliselt tartukalt, mis värk on ja sain teada - kurgivalgus.

Esimesed viis kuud olin täiesti pahviks löödud. See pole normaalne, miks keegi sellest ei räägi??? Mitte keegi polnud mulle varem rääkinud sellisest utoopilisest nähtusest nagu kurgivalgus.

Kurgivalgus. Foto: erakogu

Asusin tegema infootsinguti nternetist ja vaatluseid enda koduaknast. Selgus, et kodumaist Luunja kurki kasvatatakse Tartu külje all Luunjas, Grüne Fee kasvuhoonetes.

Infot kurgivalguse kohta on vähe. 2011. aastal ilmus Ärielehes artikkel Luunja kurgitaimedest. Toona kirjutati, et 22 700 kurgitaime valgustab 4400 valgustit, mis põlevad 20 tundi päevas. Needsamad lambid paistavadki üle terve Tartu.

Pidin kurgivalgust oma silmaga nägema. Mul oli au sõita mööda Grüne Fee kasvuhoonetest ja olin pahviks löödud. Kurgilambid olid niivõrd eredad ja kasvuhooned särasid kui tõeline jõuluime. Töl ööl ei saanud ma magada ning mõtlesin kurgivalgusest.

Luunja kasvuhooned. Allikas: Grüne Fee

2012. aastal uuris Tallinna Tehnikaülikool koostöös Keskkonnainvesteeringute Instituudiga valgusreostust. Toona kirjutati, et valgusreostuse teema on Eestis veel uus. Küll aga toodi uuringus välja, et suurte kasvuhoonete, nagu näiteks Luunja kurgikasvanduse valgustusega on kimpus nii kohalikud elanikud kui astronoomid.

Uuringu järgi kulub aastas Luunja kasuvhoonete valgustusele koguni 30 000 MWh elektrienergiat, mis on võrdeline kogu Tartu linna elektrienergiaga. Ilmselt on kümne aastaga energiakulu veelgi kasvanud.

---

Mis on valgusreostus?

Valgusreostus on tarbetu valgus, mis tekib tänava-, fassaadi- ja reklaamvalgustite halva projekteerimise või taevasse suunamise kaudu (Allikas: Mere, 2019).

Miks on valgusreostus ikkagi halb?

1. Negatiivne mõju inimeste tervisele - mõjutab unetsüklit ja meeleolu.

2. Võib olla ohtlik autojuhtidele ja jalakäijatele.

3. Häirib ja ohustab ökosüsteeme - loomadel ja lindudel võivad tekkida orienteerumisprobleemid. Röövloomade öine jaht on raskendatud.

4. Valgusreostus raiskab palju energiat ja loodusvarasid.

5. Tähistaeva kadumine ja õhureostuse suurenemine.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli uuring 2012

---

2019. aastal kirjutas 4dimensioon, et kurgivalgus ei lase Annelinna inimestel magada. Loo autor jagas enda kogemust Annelinnas elades ja tema sõnutsi on tegemist lausa Tartu oma Area 51-ga.

Artiklis sai sõna Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus, kelle sõnul puudub Eestis valgusreostusele vastav regulatsioon. Tartu linn, Keskkonnaamet ega ka Luunja vallavanem ei olnud nõus valgusreostuse eest vastutust võtma, viidates puuduvatele regulatsioonidele.

AS Grüne Fee soovitas kohalikel kasutada pimendavaid kardinaid.

ERR kirjutas 2021. aastal, et Luunja kurgist leiti keelatud taimekaitsevahendeid. Võimalik, et ka needsamad ained panid kurgi helendama... Mis aga päriselt Grüne Fee kasvuhoonetes toimub, jääb siiski saladuseks.

Ilmselt on kohalikud elanikud tulnukakumaga Tartu kohal harjunud. Ka mina pole enam valgusest niivõrd sisse võetud ning öösiti magan rahulikumalt.

Tegelikult on tegemist tõsise probleemiga ja arvan, et Tartus võiks öösiti siiski pime olla. Samas on kurgivalguse kajastus olnud siiani pigem tagasihoidlik ning Luunja kurgi valgusreostuse mõju loomadele ning inimestele pole senimaani laialdasemalt uuritud.

Küll aga kirjutas Bioneer tänavu, et Tartu linn koos Tartu ülikooliga osaleb projektis ENLIGHTENme, mille käigus uuritakse, kuidas välis- ja sisevalgustus mõjutab inimeste tervist ja heaolu. Asi seegi!

Samas kas Tartu oleks enam Tartu ilma omanäolise kurgivalguseta? Ehk peaksimegi kurgivalguse tituleerima rahvuslikuks kultuurisümboliks? Las siis Tartu helendagu ning kasutagem pimendavaid kardinaid või silmaklappe....

Peetri kirik, taustal Luunja kuma. Foto: erakogu

Autor: Triinu Tähe