Eesti majanduskasv jätkas tõusu

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,2%, teatab statistikaamet. Jooksevhindades oli SKP seitse miljardit eurot. Teist kvartalit järjest panustasid enim majanduskasvu info ja side tegevusalad. Neile järgnesid põllumajandus, metsandus ja kalandus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus ning veondus ja laondus. Panus majanduskasvu näitab, kui palju moodustas tegevusala lisandväärtuse kasv SKP kasvust. Põllumajanduse tegevusala mõjutas viimati majanduskasvu nii tugevalt 2018. aasta teises kvartalis. Peamiselt pidurdas majanduskasvu elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala. Negatiivselt mõjutas majanduskasvu ka ehitus. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina arvas veel kolmapäeval, et kolmanda kvartali majanduskasv jääb 2,5 protsendi lähedale, vahendas Postimees. Ta selgitas, et majanduse üldine kindlustunne jätkas möödunud kvartalis halvenemist, tööstussektori tootmismahtude langus süvenes ning ehituse tootmismahud vähenesid. Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur prognoosis omakorda, et teises kvartalis alanud Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasvu tempo aeglustumine jätkus ligikaudu samas ulatuses ka kolmandas kvartalis, sest ekspordinõudluse vähenemine ja probleemid tööstus- ja ehitussektoris vastupidist tema hinnangul oodata ei lubanud, vahendas ERR. Teises kvartalis kasvas SKP kasvas võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,6 protsenti. Viimaste kvartalite majanduskasvu taseme suhtes tähendas see aeglustumist.

Esimeses kvartalis oli aasta lõikes Eesti majanduskasv 4,5 protsenti ja 2018. aastal tervikuna 3,9 protsenti.