Automaks suunab ostma ökonoomsemaid autosid ega karista maainimesi

Uus valitsus plaanib kehtestada järgmise aasta juulikuus automaksu, mis peaks tooma riigikassasse 120 miljonit eurot. Transpordiameti liikuvuseksperdi Mari Jüssi sõnul on automaksu eesmärk suunata inimesi ostma ökonoomsemaid autosid.

Jüssi selgitas, et automaks on vajalik selleks, et muuta Eesti autopark ökonoomsemaks ning saavutada seeläbi transpordi- ja kliimaeesmärgid. “Me tahame mõjutada auto ostu valikut, mitte seda, kas inimene käib jala või ühistranspordiga,” ütles Jüssi.

Ökonoomne sõiduauto tähendab tema sõnutsi seda, et auto paiskab õhku vähem kui 95 CO2 g/km. Näiteks täiselektriautod paiskavad 0–50 CO2 g/km, Toyota Auris ja Volvo V40 51–100 CO2 g/km ning Toyota Corolla ja Škoda Octavia 101–119 CO2 g/km. Sellised autod maksustamisele ei läheks.

Maksu peavad tõenäoliselt tasuma hakkama inimesed, kelle sõiduk paiskab õhku rohkem kui 120 CO2 g/km. Selliseid autosid, mis võivad olla nii uued kui ka kasutatud, plaanitakse maksustada ühe korra esmaregistreerimisel. “See mõjutaks eelkõige seda, milliseid autosid me maale toome,” ütles Jüssi. Ta lisas, et maksustamisele ei läheks ligi kolmandik uutest või kasutatud Eestisse toodud autodest.

Küsitletud Tartu elanikud suhtuvad automaksu pigem positiivselt, sest riigikassasse on vaja raha. Küll aga ei osanud nad hinnata, kuidas automaks neid mõjutama hakkab, sest maksu detailid on alles selgumas. Kuula täpsemalt, mida tartlased arvavad.

Transpordiamet on välja käinud idee hakata olemasolevatelt ebaökonoomsetelt autodelt kasseerima aastas ligi 100–200 eurot, kuid maale toodavatelt autodelt võtta ühekordse maksuna keskmiselt 1500–2000 eurot. Näiteks Toyota RAV4 omanik peaks tasuma ostmisel 1680 eurot, Subaru Outbacki ja Audi A6 soovija 2400 eurot ning Toyota Land Cruiseri ostja 3000 eurot.

Nüansirikkam on olukord elektriautodega. Elektriautod on Jüssi sõnul sisepõlemismootoriga autodest kolm korda energiatõhusamad, mistõttu tuleks neid eelistada. Selleks on vaja ka energiatootmise elektrifitseerida. Kuna elektriautod süsihappegaasi õhku ei paiska, ei hakata neid selle põhjal ka maksustama. Siiski võib liikuvuseksperdi sõnul kaaluda luksuse maksustamist, mis hõlmaks ka elektriautosid.

Kõige olulisem on Jüssi hinnangul pöörata tähelepanu just uutele ebaökonoomsetele autodele. Seega ei saa tema sõnul pihta maal elavad vanemate autodega sõitvad inimesed, nagu praegu kardetakse. “Vaene maainimene ei osta uusi autosid. Neid tuttuusi autosid ostab reeglina jõukas linnainimene ja ta kujundab mingis mõttes seda järelturgu, mis meil on Eestis kolme, seitsme ja kümne aasta pärast,” nentis ta.

Siht on muuta 2030. aastaks keskmine auto Eestis senisest viiendiku võrra ökonoomsemaks, mis eeldabki seda, et sisse ostetud autod oleksid ökonoomsemad. “Neil, kes järelturul mõne aasta pärast autosid ostavad, on ka ökonoomsem valik.”