Apteegireform tühistatakse
- Dec 6, 2019
- 2 min read
Viis aastat valmimisel olnud ja järgmisel kevadel jõustuma pidanud apteegireform peatati valituse soovil, vahendab ERR. Uus ravimiseaduse eelnõu esindab peamiselt hulgimüüjate huve, kirjutab Postimees.
Uus eelnõu tühistab peaaegu kõik apteegireformis sätestatud piirangud, mis pidid jõustuma järgmisel aastal, vahendab ERR. Apteekide omamine ei lähe üle proviisoritele, neid võivad omada ravimite hulgijmüüjad ja haruapteekide tegutsemine kuni 4000 elanikuga linnas võib jätkuda.
Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ) nägi ohtu oma ärile ja andsid novembris teada, et on asunud oma elupäevi lugema – praegu eksisteerivatest 494-st apteegist ei vastanud eelnõus sätestatud nõuetele 330. Suured apteegiomanikud välja kompromissiettepanekuga: olemasolevad apteegid saaksid jätkata, kuid uusi tohiksid avada vaid proviisorid.
Sotsiaalminister Tanel Kiik teatas, et seaduseelnõu osas ei ole koalitsioonis konsensusele jõutud, vahendab ERR. Kiik ütles: ,,Apteek on tervisehoiuasutus, mitte pood. Patsientide ja rahvatervise huvid peavad olema tervisehoius alati esikohal. Seetõttu toetan sotsiaalministrina jätkuval apteegireformi elluviimist,’’ kirjutab ERR.
Isamaa ja EKRE soovisid valminud eelnõuga edasi liikuda, kuid ERR-i andmetel jäi see Keskfratsiooni taha kinni. Apteegireformi töörühma juht Tõnis Mölder rõhutas, et arutelu all ongi kolm erinevat eelnõu versiooni.
Apteegiomanike huvid
Postimehe 6. detsembri juhtkiri tuletas meelde reformi esialgsed põhjused, milleks on ravimite kõrge hind. Praegu kuulub hulgimüüjatele 80 protsenti kogu apteegiturust, mille kogukäive on ERR-i andmetel möödunud aastal 500 miljonit eurot.
Eesti Apteekide Ühenduse hinnangul püütakse avalikkusele jätta ekslikku muljet, et hulgi- ja jaemüüjad määravad ravimite lõpphinna. Nende sõnul on ravimihind kujundatud ja reguleeritud õigusaktidega.
ERR-i ajakirjanik Huko Aaspõllu sõnul on pool miljardit teenival kahel ettevõttel silmnähtavad huvid muuta neid reguleerivaid seadusandlusi. Tema sõnul on poolmonopoolne turg toonud kaasa väiksema efektiivsuse ja kõrgemad hinnad. See on vastupidine EAÜ väitele.
Käsimüügiravimite müümist väljaspool apteeke uues seaduseelnõus teemaks ei olnud. Töörühma liikmed kinnitasid ERR-ile, et teema üle endiselt arutatakse.
Aaspõllu ütles, et kui ravimeid saaks osta tanklatest ja toidupoodidest, siis jääksid apteegid ilma 60-miljonilisest käsimüügiravimite käibest.
See oli hea ülevaade inimesele, kes teemaga pole pidevalt kursis hoidnud. Nuriseda võiks puuduva pildiallkirja üle, samuti mõnes kohas keele üle (nt silmnähtavalt on õige silmanähtavalt).