Mis vaevas sinu südant, Londoni noakangelane?
- Aimar Leesment
- Dec 6, 2019
- 3 min read

Londoni sillal oma elu lõpetanud Usman Khanil ei olnud rasket lapsepõlve Lähis-Idas, ta ei kannatanud sõjatsoonis, "imperialistid" läänest ei vallutanud tema kodumaad. Tema kodumaa oli Inglismaa. Ometi teipis ta enda käte külge noad ja selga võltsi pommivesti, et tappa nii palju inimesi kui võimalik. Tema motiiv on ühtaegu ilmselge ja teadmatu.
29. novembril kell 13:58 kohaliku aja järgi algas Usman Khan oma rünnakut Londonis Fishmonger’s Hallis, kus ta pussitas surnuks kaks inimest kuni maja töötajad ja külalised ta välja ajasid. Väljas, Londoni sillal peeti teda kinni narvali võha ja tulekustutiga, kuni kohale jõudnud relvastatud politseinikud ta maha lasid.
Politsei saabudes oli Khan maha surutud ja noad ohutuks tehtud. Veebist leitavatel videotel tulistab politseinik maha surutud Khani pea piirkonda. Seda seepärast, et Khanil oli peale nugade seljas ka pommivestisarnane seade, mille detoneerimist kartes otsustas politseinik kasutada surmavat meedet. Hiljem selgus, et vest oli vaid imitatsioon, vahendab The Guardian.
Võltsvestide kasutamine on New York Timesi ISIS-t uuriva ajakirjaniku Rukmini Callimachi sõnul rühmituse soovitatud strateegia. Tema sõnul on selle eesmärk teha kindlaks, et pühasõdalased rünnakutes just niimoodi oma lõpu leiavad ja märtriteks saavad ning selleks, et neil ei oleks võimalust kinnipidamise korral reeta teisi vandenõulasi.
Miks Khan seda tegi?
Tavalised õigustused terrorismi põhjendamiseks siia hästi ei sobi. Usman ei olnud põgenik sõjakoldest, kus koalitsiooniväed oleks teda ohustanud. Ta oli sündinud Ühendkuningriigis ja oli nautinud kõiki selle hüvesid. Keskkoolis kandis ta oma kooliõpiku peal pilti Osama Bin Ladenist ja vaatas sõpradega kohalikus kohvikus videoid 9/11 terrorirünnakust Maailma Kaubanduskeskusele, kirjutab Mirror.
Daily Maili andmetel oli Khan samal aastal hakanud kodulinna tänavail reklaamima islamiäärmuslust ja kuulutas oma kuuluvust keelatud terrorirühmitusse al-Muhajiroun, mis päädis politseireidiga tema perekodusse kui ta oli 17. Reidi järel ütles Khan, et ta on Inglismaal sündinud ja üles kasvanud ning et ta ei ole terrorist. Reidist ei saadud piisavalt asitõendeid, et panna kokku süüdimõistev juhtum ja süüdistusi ei esitatud.
Tema osalus järjekordses keelatud islamirühmituses Islam4UK viis taas tema uurimiseni 2010. aastal, mil julgeolekuteenistused paigaldasid tema koju pealtkuulamisseadmed. Salvestustelt kuuldus kuidas Khan arutas torupommi tegemist, kutsus mittemoslemeid koerteks, kõneles relvade ostmisest ja rääkis kohalike pubide ja klubide ründamisest jättes lõhkeaineid tualettruumidesse vahendab Daily Mail.
2012. aastal mõisteti ta süüdi kavatsustes rünnata Londoni aktsiaturgu ja asutada terrorismikool Kašmiiris. Avalikkuse kaitseks mõisteti ta vangi piiramata ajaks või kuni ilmneb, et ta ei ole ohuks avalikkusele. Juhtum kaevati 2013. aastal edasi ja Khani karistuseks sai 16 aastat automaatse vabastusega kui pool karistust on kantud ja ta vabaneski 2018. aasta detsembris.
Kas tal oli isiklik konflikt oma ohvritega?
Khani ohvrid olid Jack Merritt ja Saskia Jones, kes töötasid Cambridge ülikooli programmis Learning Together (õppimine koos). LT toob kokku tudengid sees- ja väljaspool vanglat, et vange paremini harida ja rehabiliteerida. Khan oli üks neist tudengitest vanglast ja tollel saatuslikul päeval oli ta külastamas ühte LT konverentsi Londonis. Need inimesed, keda ta pussitas, olid seal teda aitamas.
Khan oli üks esinduslikumaid rehabiliteeritavaid programmis ja tema poeem, sellest, kuidas Learning Together on talle andnud sülearvuti, on trükitud ühele LT brošüürile koos pildiga Khanist naermas ja sülearvutit kasutamas, kirjutab Yahoo News UK.
Pärast Khani rünnakut Londonis korraldas õigusministeerium kiirkontrolli teiste terrorismivalve all olevate kahtlustatute juhtumitesse, mille tulemusel peeti kinni Nazam Hussain, kes koos Khaniga mõisteti süüdi Londoni aktsiaturu rünnaku planeerimises. Hussaini kahtlustatakse terroriakti ettevalmistamises, vahendab Sky News.
Juhtum on Ühendkuningriigis kajastust leidnud lähenevate valimiste kontekstis, kus Konservatiivid süüdistavad juhtunus Leiboriste, kuna nende seadusemuudatus tingis Khani vabastamise. Leiboristide vastus on, et Konservatiivid on üheksa aastat võimul olnud ja pole kõnealust seadust parandanud.
See oli vist tänase päeva kõige asjalikum lugu, mida ma üldse ajakirjandusväljaannetest lugesin (Sirpi pole veel lugenud). Aitäh! Väike soovitus oleks: kui alustad väga intrigeerivalt stereotüübi ümberlükkamisega, siis on võiks selle sama juurde täitsa lõpus uuesti tagasi tulla. Lihtsalt mõte.