Ameerika Ühendriikide president Joe Biden.
Allikas: /WikimediaCommons
USA president Joe Biden andis nädala alguses teada, et kandideerib 2024. aasta valimistel uuesti presidendiks. Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete kaasprofessor Matthew Crandalli sõnul võidab ta valimised, kui kordub 2020. aasta vastasseis.
Crandall rääkis, et see on kindel, et Biden valimistel demokraate esindab. “Kindlasti oleks rohkem survet juhul, kui tal oleks mingi tõsisem terviseprobleem. Aga kui ta on seni saanud hakkama, siis ma arvan, et see šanss on ikkagi 98 protsenti,” ütles ta. “Teised (demokraadid) ei kandideeri tema vastu”.
Murelikuks teeb neid aga teaduri sõnul just Bideni kõrge vanus. Ta on USA ajaloo kõige vanem president juba praegu ning oleks 86-aastane, kui tema teine ametiaeg lõppeks. Ka vabariiklased armastavad Bidenit rünnata just tema vanuse pärast. Biden ise aga sellepärast muret ei tunne ning on meedias korduvalt kinnitanud, et tema vanus takistuseks ei saa.
Bideni administratsioon on populaarne
Crandalli sõnul on huvitav, et kuigi Biden isiklikult ei ole populaarne, siis tema administratsioon on saavutanud väga palju ning kogunud populaarsust. “See, mis on saavutatud, on väga populaarne,” rääkis ta.
Miks Biden aga uuesti presidendiks tahab saada? Crandalli sõnul on seal mitu erinevat põhjust. “Kõigepealt, mul endal ei tule meelde kedagi, kes kandideeris ühe korra ja siis lihtsalt otsustas, et rohkem ei kandideeri. On neid, kes on teeninud ühe korra, aga siis kaotanud, näiteks George W. Bush,” rääkis ta. “Üks ongi see sama, et tema administratsioon on saavutanud päris palju, et ta ise tunneb, et ta saab olulist tööd teha. Teine on see, et kui sa lihtsalt vaatad ringi – kui mitte tema siis kes veel? Ta on demokraatide parim võimalus võita. Ja kolmas võib-olla see, et minu hinnangul tasub kuulata mida ta ise reaalselt ütleb. Näiteks kui me vaatasime eelmise valitsemise tsüklist, siis tundus, et ta ütles seda mida ta arvas. Ei olnud see, mis müüb kõige paremini valijatele, ta rääkis seda mis tema hingel oli”.
Bideni administratsioon sai aga märtsi keskel tohutult kriitikat, kui nad otsustasid Willowi projektile Alaskal heakskiidu anda. Nimelt lubas Biden valituks saades, et föderaalsetel maadel enam naftapuurimist ei toimu. Willow projekt näeb aga ette tohutus koguses nafta puurimist, mis paiskaks aastas õhku 9,2 miljonit tonni planeeti soojendavat süsinikdioksiidi. Võrdluseks: kogus on sama, kui lisada teedele juurde kaks miljonit sisepõlemismootoriga autot.
See otsus ajas kliimaaktivistid ja noored marru. Crandalli sõnul aga paremat lahendust ei ole. “Vabariiklased kindlasti mitte, nemad ei oleks kuidagi parem kliimale,” lisas ta.
Hääletatakse Trumpi vastu, mitte Bideni poolt
Kui tulevastel valimistel esindab vabariiklasi Donald Trump, on Crandalli sõnul Biden ja demokraadid valimised võitnud. “Kõik hääletasid Trumpi vastu. Mitte Bideni poolt. Polnud väga palju, kes tõesti armastasid Bidenit kogu oma hingest. Trumpi või Obamaga oli inimestel aga tõsine side, kus oli palju energiat. Eelmistel valimistel tuli energia ainult Trumpist. Inimesed läksid valima Trumpi vastu, mitte et Biden inspireeris neid üle kõige,” seletas teadur.
Aga kui Trumpi asemel kandideerib näiteks Ron Desantise? Seda on Crandalli sõnul raske ennustada, mis siis saab. “Tundub, et Desantise pole nii osav kandidaat kui Trump. Trump tegi massilisi kampaaniaid, kus oli 20 000 inimest, Desantise pole see kes oskab luua sideme üksikisikuga. Aga poliitiline strateegia on ikkagi sarnane. Ta on võistleja,” rääkis ta ja lisas, et Desantise esimeseks sihtmärgiks on kindlasti Trumpi pooldajad.
Kui aga vabariiklased valimisi võita tahavad, peaksid nad Crandalle sõnul leidma inimese, kellel on huvi toetada poliitikat, mis oleks enamusele aktsepteeritav. “Seni kaua kuni nad ei otsi keskteed, seni on Bideni šansid suht kõrgel. Kui vabariiklasi esindab Trump, võidab valimised Biden,” ütles ta.
2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised on 60. presidendivalimised, mis toimuvad teisipäeval, 5. novembril 2024. aastal.
Autor: Eliisabet Voomets