Teadlased avastasid Marsil uut tüüpi iidse kraatrijärve

Browni ülikooli teadlased avastasid Marsil senitundmatu iidse kraatrijärve tüübi, mis võib paljastada vihjeid planeedi varajase kliima kohta. IIdne kraatrijärv Marsi lõunaosa kõrgmäestikus näib olevat olnud täidetud liustiku äravoolust, mis kinnistab ideed, et punasel planeedil on külm ja jäine minevik, kirjutab Technology Org.

Planetary Science Journalis avaldatud uuringus kirjeldab Browni ülikooli doktorant Ben Boatwright seni nimetut kraatrit, millel on mõningad mõistatuslikud omadused. Kraatri põhjas on jälgi iidsetest jõesängidest, kuid puuduvad tõendid vee lähtekohast. Samuti ei ole jälgi ka põhjavee aktiivsusest, mis oleks võinud vett pinnale pumbata.

Teadlased järeldasid, et süsteemi n-ö toitis ammu kadunud Marsi liustike äravool. Vesi voolas otse kraatrisse ilma orgu maha jätmata. Kirjeldatud kraater erineb märkimisväärselt teistest Maril avastatud kraatrijärvedest, mida NASA veel uurib.

Boatwright'i sõnul pakub kraater palju olulisi vihjeid Marsi varajase kliima kohta. Pole kahtlust, et Marsi kliima oli kunagi soojem ja niiskem kui praegune külmunud kõrb. Vähem selge on aga see, kas Marsil oli aastatuhandeid pidevalt voolava veega Maa-sarnane kliima või oli see enamasti külm ja jäine, mööduvate sooja- ja sulamisperioodidega. Varajase Marsi kliimasimulatsioonid näitavad, et temperatuur tõuseb harva üle külmumise piiri, kuid jäiste olude geoloogilisi tõendeid on olnud vähe, ütles Boatwright. See uus tõend iidsest jäätumisest võib seda muuta.

Browni ülikooli professor Jim Head, kellega Boatwright uuringualast koostööd tegi, ütles, et uued leiud võivad olla Marsi varajase kliima mõistmisel kriitilised.