TAI: 65 protsenti täiskasvanutest põeb kroonilist haigust

28. aprillil avaldatud üle-euroopalise terviseuuringu Eesti tulemustest selgus, et 65 protsenti täiskasvanud elanikest põeb mõnd kroonilist haigust või pikaajalist terviseprobleemi. Kroonilistest haigustest kimbutab eestlasi enim seljavalu ja kõrge vererõhk, selgus Tervise Arengu Instituudi pressiteatest.

Euroopa terviseuuringu osaks oleva Eesti uuringu viis TAI koostöös Statistikaametiga läbi 15-aastaste ja vanemate elanike seas 2019. aastal. 65-74-aastaste vanuserühmas ulatub krooniliste haiguste osatähtsus 83 protsendini ning alates 75 eluaastast juba 93 protsendini. Enim vaevab kroonilistest haigustest Eesti inimesi seljavalu ja kõrge vererõhk, mida nimetas mõlema puhul naistest iga neljas ja meestest iga viies. Võrreldes eelmise 2014. aastal toimunud sama uuringuga pole nende haiguste esinemises viie aastaga olulisi muutusi toimunud.

Pikaajaliste terviseprobleemide nimekirjas järgnevad allergia ja kaelavalud, millest mõlemat kinnitas enam kui 10 protsenti uuringus osalejatest. Viis aastat varasema uuringuga võrreldes on mõnevõrra kasvanud allergiate esinemine ja suurenenud kroonilist ärevust või depressiooni tundvate inimeste osakaal. Pikaajalist ärevust või depressiooni tajus viimases uuringus 11 protsenti naistest ja 7 protsenti meestest, samal ajal kui viis aastat varem olid vastavad näitajad 7,5 ja 5 protsenti.

Vähemalt üht tervisest tingitud piirangut igapäevategevustes on täheldanud 9 protsenti naistest ja 15 protsenti meestest. Kui 25-34-aastaste vanuserühmas tunnetavad piiranguid vaid kolm protsenti inimestest, siis 75-aastaste ja vanemate seas tajub terviseseisundist tingitud raskusi igapäevategevustes koguni 44 protsenti.

„Selleks, et tervist säilitada ja elada kauem ilma krooniliste haigusteta, on inimesel endal võimalik väga palju ära teha," ütles TAI terviseriskide ennetamise keskuse juht Anneli Sammel. Märksõnadena tõi Sammel välja ka terviliku elustiili ning lisas, et liigse kehakaalu langetamine säästab liigeste kulumise eest, alandab vererõhku nind vähendab südamehaiguste riski.

Uuringu andmetel joob kas vähem kui pool liitrit joogivett päevas või ei joo üldse iga kümnes täiskasvanu. „See võib viidata, et inimesed kustutavad janu muude jookidega kui vesi, kuid janu korral tuleb alati eelistada tavalist lisanditeta joogivett," ütles Sammel. Igapäevaselt peaks jooma umbes kolm klaasi vett lisaks toidust ja joogist saadavale vedelikule.

Eestis terviseuuringu läbiviimist juhtinud TAI vanemanalüütiku Mare Ruuge sõnul on uuringuga kogutud andmestik kättesaadav teadlastele, ametnikele ja poliitikakujundajatele. Ühtlasi on see esitatud Eurostat’ile (Euroopa Liidu Statistikaamet), kes avaldab Euroopa riikide tervisenäitajate võrdluse hiljemalt sügisel. „Siis saame teada, kuidas Eesti inimeste tervis muu Euroopaga võrreldes välja paistab,“ ütles Ruuge.